Kuidas ma Haapsalus SPA-s käisin ehk Autoorienteerumise Talvekarika 2. etapp

Et olla aus, siis tuleks alustada täiesti algusest. Kerime aega tagasi ja kuupäevaks on 9 jaanuar, lumine laupäev ja asukoht on Saunapunkti metsamaja. Just seal avasin ma registreerimise Autoorienteerumise Talvekarika 2. etapile Haapsalus. Seekord oli mul plaanis ühendada mitu head asja - hea võistlus, perepuhkus ja sõpradega chill spas. Aeg läks ja võtsin ühendust uuesti avatud(oli läbimas/läbinud uuenduskuuri) Framare spa-ga, et broneerida perele ööbimine ja uurida võistluse lõpu asukoha kohta. Idee oli kõik osalejad peale võistlust spa-sse saata ja õhtul üheskoos muljetada. Ideeks see paraku aga jäigi. Rääkides hotelli esindajaga läbi tehti mulle "hüper-super-giga-väga hea" pakkumine. Huvi pärast vaatasin hotelliveebi ja leidisin sealt sama pakkumise tunduvalt odavamalt. Hotelli poolne vastus hindade erinevuse ja hea diili kohta oli see, et ega me ei määra hotelliveebi hindu. Jutust jäi mulje, et seal ongi soodsam ja nii ongi. Ju siis on, sest hea diiliga ei jäänud vist kedagi ööbima. Selle ööbimise juurde tulen ma veel jutuga tagasi..

Võistluspäeva hommik, alustasin Tallinnast sõitu varakult ja ilm oli super. Päike paistis ja taevas oli sinine. Ei ühtegi pilve. Mida Haapsalu poole ma jõudsin, seda sombusemaks olukord muutus. Enne võistlust otsustasin kontrollida üle paari punkti asukoha ja paiknemise kaardil. Põhjus lihtne - selle võistluse punktid panin kaardile mälu järgi, sest mu GPS ei tahtnud koostööd teha. Tegelikult ei ole ta viimased pool aastat korralikult tööd teinud ja vedeleb rohkem lapse sahtlis. Kontrolli käigus tuvastasingi ühe punktiga möödapaneku ja sellest sai räägitud ka võistluseelsel koosolekul.

Kell lähenes keskpäevale ja stardini olid jäänud loetud minutid. Rahvast kogunes ja lõpuks oli kohal 26 võistkonda, kes järjest halveneva ilma kiuste rajale ka läksid. Kohal oli ka kohalik leht, kes tegi nii enne kui ka peale võistlust väikse uudisloo.

Lääne Elu reportaaz - Kuidas me 3 tundi silorulli otsisime
Lääne Elu artikkel - Läänemaal tuleb autode orienteerumine

Seiklusministeeriumi Autoorienteerumise Talvekarika 2. etapp Haapsalus 06.02.16

Kui kõik võistkonnad olid rajale läinud, sain natuke hinge tõmmata ja lasin seljanka supil hea maitsta. Üsna pea sain mureliku kõne, et esimene punkt on kadunud. Kuidas kadunud? No on kadunud, ei ole kusagil, tule vaata. Tõmbasin suu supist puhtaks ja sõitsin vaatama. No tõesti ole punkti. Aerosooliga värvitud täht oli seinalt lihtsalt mingil hetkel alla kukkunud. Pärast võistlust küsides, olid esimesed tiimid seda ikkagi ilusti seinal näinud. Ühesõnaga segadust kui palju. Vaatasin igaksjuhuks üle ka mõned teised punktid ja seal püsis värv väga ilusti. Tagantjärgi tarkusena võib öelda, et Haapsalu värvi valik oli ikka jube ebaõnnestunud. Värvi toon oli "80-ndate jõle-kollane", mis militaarsetelt objektidelt kuidagi välja ei tahtnud paista.

Ülejäänud võistlus läks väga rahulikult ja iga tiim toimetas oma nurgas. Õhtu saabudes seadsin spa parklasse ootele. Ja ei pidanudki kaua ootama, kui kohale lendasin 3 esimest tiimi. Kaks vabaklassi ja üks Retro klassi tiim. Päeva kiirema aja sõitiski välja Retro klassis võistelnud Tiim OK Okas oma Vaz 2106-ga. Nende sõit oli puhas, kiire ja nauditav. Distantsi kogunes 97 km ja aeg oli 3:04. 

Võistluse tulemused

Võistluse träkkid ehk osalejate liikumisteed

Nagu teravam pilk träkkidelt tuvastab, siis osa tiime eiras sissesõidukeelu märki. Seekord piirdub asi kollase kaardi ehk valju noomitusega aga Tartu etapil karistan ära iga fikseeritud rikkumise. Ja erilise tähelepanu all on just sel etapil kollase kaardi teeninud osalejad!

Võistkondi aina tuli ja kella 18.30-ks olid kõik tiimid metsast edukalt väljas. No peaaegu edukalt. Üks tiim oli rajalt väljasõitnud ja auto lõhkunud ja seega katkestas võistluse. Õnneks jäid osalejad terveks, mida ei saa aga auto kohta öelda.

Kuna arvuti aku andis võistluse lõpuks otsad, siis tulemuste tegemine jäi järgmisse päeva ja läksin ära spasse. Mis seal aga juhtus? Kuidas õhtu edasi läks? Seda juba järgmises osas!

Sport massidesse

Täna hommikul panin äratuse helisema natukene varasemaks. Muidu ärkan 5:22, aga täna tirises telefon juba 5:10. Viimase nädala ilmad tekitasid tunde, et just täna võiks teha selle aasta esimese treeningu ja sõita rattaga tööle. Ust avades, avanes lumelögane vaatepilt, mis erilist optimismi ei sisendanud. Siiski võtsin südame rindu ja läksin.

Eelinfoks võin öelda, et töökoht asub mul umbes 6 km kaugusel kodust ja teele jääb üks kõva tõus. Selle tõusu lõpuks olin ma suhteliselt läbi ja jõudsin tööle 24 minutiga kella kuueks. Seal vaadati mind ikka väga imeliku pilguga. Kuna peale lõunat oli mul kavas üks ärikohtumine kesklinnas, siis otsustasin kodust läbi käia ja ratta auto vastu vahetada. See oli tagantjärgi mõeldes õige otsus, sest higine ja üleni sopane tüüp ei mõjuks eriti usutavalt. Kuna rattal porilaudu polnud, nägin välja nagu püksi teinud asokas. Märga olekut kompenseeris see, et töölt koju sõites oli tõus vahetunud langusega ja see andis ka tunda sõiduajas. Sports-tracker rakendus andis läbitud distantsi ajaks 17 minutit.

Seda rakendust avades oli väga tore näha, et vahepeal on toimunud rakenduse uuendus, mis kohe avalehel soovitab rohkem liikuda. Nädalas võiks tema soovitusel liikuda tund ja 30 minutit. Peale tänast on mul läbitud 41 minutit ja kolm päeva on veel ees. Mulle see uuendus meeldib, kuidagi väga mugav ja põnev vaadata :)

Peale kahte rattaga sõidetud otsa oli tunne kuidagi positiivne ja mõnus oli olla. See ongi vist spordi võlu. Isegi väike liigutamine paneb tööle hea-tuju-olu hormoonid ja teeb olemise heaks. Kindlasti esimesel võimalusel uuesti.

Töökaaslase kommentaar: Tead, keegi hull on täna rattaga tulnud!

2016 - Minu aasta! Ja natuke ka teiste oma...

2016 aasta algas suurte plaanidega, nagu iga varasemgi aasta. Pikalt sai tehtud plaane ja seatud eesmärke nii eraelus kui Seiklusministeeriumi rindel. Kogemus varasematest aastatest on näidanud, et eks need ole suured illusioonid, mis üsna varsti heleda laksuga purunevad. Eelmisel aastal pidin ma olema hirmkõva orienteeruja ja koti pähe tõmbama paljudele. Reaalsus oli see, et ei sattunud kordagi metsa. Oleks siis kasvõi ühe korragi, aga ei... Lisaks pidin saavutama kõva sportliku vormi ja kaalunumber pidi algama 7-ga. Kurb tõsiasi oli see, et jõuluks sain kaalule hoopis elu suurima numbri 102. Pole üldse paha.

Ühesõnaga sai uued eesmärgid paika pandud ja alustatud tööd selles suunas. Nagu ikka, Hiiumaa meistriks orienteerumises, kaalule taas number, mis algab seitsmega. Lisaks peab Seiklusministeerium korraldama vähemalt 30 üritust, millega rahvas rahule jääb. Peale selle raske koorma tuleb teha niipalju tööd, et 2017 aasta talv veeta osaliselt soojal maal. Loota ju võib.

Seda aastat alustasin hoogsalt autoorienteerumise lainel. Plaani sai võetud 3 etapiline Seiklusministeeriumi Autoorienteerumise Talvekarikas, mis tänaseks on edukalt jõudmas viimase kolmanda Tartu etapini. 

Esimesel Tallinnas 9. jaanuaril toimunud etapil startis 26 tiimi. Teine Haapsalu etapp tõi starti sama palju tiime. Eks varsti ole näha, kas need osalusnumbrid saavad purustatud või feilin haledalt.

Täna on juba 11. veebruar ja see aasta on läinud lennates. Aktiivne tegevus nii avalike kui eraürituste rindel on päris ära väsitanud. Õnneks tuleb sellel nädalavahetusel väike hingetõmbe paus ja korraldan Sapikaklubi Talvepäevi. Talvepäevad viivad Sapikaklubi Hiiumaale, kus kaks päeva rahu ja vaikust peaks akud taas täis laadima. Nii minul kui masinal :) "Tarkade klubi" abiga saab äkki Sapikas voolu juhtmesse ja tule torru. Elame näeme!

Tulevane igapäeva auto :)

See on nii seatud, et aeg ei peatu, vaid aina edasi tõttab....

... ja veel sellisel kiirusel. Alustasin aastat tõsiste eesmärkidega mitmes valdkonnas. Üheks oli taas end vormi ajada ja tuua Hiiumaalt orienteerumise meistrikatelt vähemalt 3 kulda. Lootsin mai alguseks kaalule saada maksimaalselt 80 kg. Opaa, oli see vast unistus...

Kõik algas ilusti. Tõsine trenn ja vormi tõus. Kaalulangus ja super enesetunne. Kilomeetri ajad paranesid märgatavalt ja jalg oli väga kerge. Kaalgi langes mühinal ja saavutas piiri 88 kg jaanuari lõpuks. Lootsin, et see ilus trend jätkub ka veebruaris, aga kahjuks läksid asjad teisiti.

Väike linn La Gomeral, mis oli meie koduks rohkem kui kuu

Jaanuari lõpus viis Norwegiani lennuk meid  perega pikaks ajaks Kanaaridele La Gomera saarele. Sinna jäime 31-ks päevaks ja see pani mu super vormile kõva põntsu. Algne plaan oli ühendada puhkus trenniga, aga välja tuli ainult puhkus :P Odav vein ja maitsev sink, hea juust ja hommikused saiakesed viisid selle viimasegi. Isegi igapäevane hommikukõnd ei peatanud langust. Möödus kuu ja hea et ma lennukisse mahtusin. Eestis näitas kaal märtsi alguses 95 kg. No mis seal ikka, ega enam hullemaks minna ikka ei saa.

Saab ikka :)

Märtsi alguses sai läbi ka mu isaduspuhkus ja võtsin suuna taas palgatööle. Oi see oli raske algus :) 1,5 aastat kodus olemist ja tagasi tööl. Kuidagi ei saanud õigesse töörütmi ja päeva lõpuks olid täitsa laip. Oma osa väsimuses oli ka kahes vahetuses tööl käimises. Üks nädal algab tööpäev kell 06.00 ja kestab 14.30-ni. Järgmisel nädalal peab olema rivis kell 14.30 ja tuleb rügada kella 22.30-ni.

Lisaks palgatööle tuli tegeleda ka Seiklusministeeriumi ürituste ettevalmistuse ja läbiviimisega. Kokku tuli neid mai alguseks 8. Tegelikult päris palju, kui teha seda põhitöö kõrvalt. Ja nüüd tekkiski üks suur AGA. Asi, millest ma kunagi aru ei saanud, et kuidas inimestel ei ole aega?  Mul ka enam ei olnud. Ei sõprade, ei hobide, ei trenni ja mis kõige hullem isegi oma pere jaoks.

Mai algus, kevad, lillede lõhn ja HOK(Hiiumaa Orienteerujate Klubi) teadaanne - 30. mai toimub Hiiumaa MV Teateorienteerumises. Esimene võistlus 4st, kus oleks olnud võimalik võidelda medalite eest. Kahjuks jääb see võistlus suure ülekaalu ja olematu treenituse tõttu vahele ja kuldade võitmiseks on jäänud 3 viimast võimalust. Täna, 18 mail on kaalul 98 kg ja aeg tiksub armutult. Mul on jäänud järgmise kullani aega 48 päeva. 48 päeva et saavutada mingisugune vorm. Minu õnn on see, et tegemist on sprindiga ja pingutama peab maksimaalselt 2 km. Pean vastu? Ikka :) Minu esimene target:

Oi ma nüüd sõtkun :)

4. juuli 2015 - Hiiumaa MV Sprindis
2. august 2015 - Hiiumaa MV Lühirada
19. sept 2015 Hiiumaa MV Tavarada

Hea, et võistluse distants suureneb sarnaselt minu trenniga :)

Kuna trenni jõudmine on suhteliselt keeruline, siis soetasin endale sellise hirmkõva Crosstraineri.
Eile tegin oma esimesed 15 minutit ja võttis higiseks küll. Eks vaatame kuidas minema hakkab. Lähiajal valgustan teid oma tulemustest, edusammudest või tagasiminekutest.

2015 - õppimise ja õpetamise aasta

Uut aastat on olnud juba 3 päeva. Selle aja jooksul olen ma 3 korda trenni teinud ja tihedalt mõelnud. Parimad mõtted tulevad ikka joostes. Huvitav on see, et mõte hakkab tööle alles peale neljandat kilomeetrit. Enne seda on kannatus ja piin. Aga kui see piinarikas algus üle elada, siis võibki jääda jooksma. Kilomeetrid lähevad mõteldes ja enda imestuseks olen juba tunni jooksnud.

http://s2.quickmeme.com

Aga millest ma mõtlen? Mõtted keerlevad tihti autoorienteerumise ümber. Olen selgusele jõudnud, et 2015 aastal ma väga autoorienteerumistele kui võistlustele ei panusta. Eelmine aasta näitas, et huvi võistluste ja võistlemise vastu on suhteliselt nigel ja seega pole väga mõtet lolli mängida. Küsides osalejate arvamust, sain tagasisideks kaks vastust. Kumbki ei andnud päris selget pilti ja kahe osaleja arvamuse järgi ei saa ka väga seisukohti kujundada. Seega võtan see aasta vaiksemalt ja vaatan kuidas teistel läheb. Ja teisi tegijaid on hetkel mitmeid

Tänase seisuga on pildil Hulkuri Karikasari autorienteerumises. Hetkeseisuga on toimunud kaks etappi ja viis etappi on veel ees. Sarja veab Jüri Roost ja järgmine etapp peaks toimuma Pärnus juba 14. jaanuaril. Võimalik, et Seiklusministeerium on sellel võistlusel ka stardis. Tegemist on sellise sarjaga, kus võistluse võidu määrab suuresti õnn ja nutiseadme olemasolu. Esimesel etapil suutsin üksi sõites tulla kõrgele kolmandale kohale 14 tiimi hulgas. Teine etapp toimus Viljandis ja sellele ma kahjuks ei jõudnud. Osalejaid oli seal stardis 8 tiimi. Olin samal ajal küll Viljandis, aga ühte teist autoorienteerumist korraldamas. Hetkeseisuga on Hulkuri sarja kimbutamas autoorienteerumise suurim probleem - osalejate puudus. Eks aeg näitab, kas Jüri suudab starti tuua rohkem rahvast ja kas sari lõpuni vastu peab. Igaljuhul soovin Jürile edu ja kordaminekuid. Kellel on huvi selle sarja vastu, siis võib külastada sarja kodulehte - http://www.streetmoto.ee/hulkur

Teine sari, mis peaks olema tänaseks paberile saanud on endine Rajaajaja Karikasari. Sellel aastal alustab sari uue hooga ja kannab nime Eesti Autoorienteerumise Karikasari. Võistlusi peaks olema sellel aastal vähem kui eelmisel aastal(Eelmine aasta pidi algselt olema 11. etappi. Neist mitu jäi ära ja paljude kuupäevad ja korraldajad muutusid. Seega segadust oli palju ja seegi oli üheks põhjuseks, miks osalejate arv väga väikseks muutus). Minu soovitus oli selleks aastaks 5 etappi, aga eks ole näha, mida Gert Peakorraldaja Silling välja nuputab. Nagu ka varasematel aastatel, võtan ühe etapi korralduse enda peale ja sellel aastal püüan korraldada joon-orienteerumise etapi. Millal ja kus, see selgub lähima nädala jooksul. Jätan hetkel saladuseks ka sarja teised muudatused ja annan neist teada siis kui asi on Gerdi poolt valmis küpsetatud. Kui huvi, siis asjade käiku saab jälgida autoorienteerumise kodulehelt - http://www.autoorienteerumine.ee

Kolmas, neljas, viies ja kuues üritus, mis võiks autoorienteerumise valdkonda kuidagi minna ja osalejate pärast konkureerida on Uunikute Talveralli(Vanade autode joonorienteerumine legendi järgi), Tarvitet Massinate Väljasõit(Vanade autode joonorienteerumine Hiiumaal), Streetmoto orienteerumissari(Motoorienteerujate sari), Party Safari autoorienteerumised.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegevust jagub ja pole erilist mõtet veel ühte konkureerivat sarja või võistlust käigus hoida. See ongi üks põhjus, miks Seiklusministeerium hoiab sel aastal madalat profiili. Või kas siiski hoiab?

Viimased 3 aastat on õpetanud nii ise võistlustel autorooli keerates, kui teistele autoorienteerumisi tehes, et kogu süsteemil on üks suur puudus. See puudus on KOGEMUS või OSKUS sõita, planeerida ja analüüsida. Koguaeg käib sõit võidu ja hea tulemuse peale, aga kuidas tulemust saavutada, see ei oma erilist tähtsust. Olen ise läinud starti mõttega, et vaatame mis saab ja ju võistluse käigus saab asjad toimima. Tihti tuiskan rajale ilma eelneva eeltööta, raja planeeringuta ja oskuseta arvutada keskmisi kiirusi. Puudu tuleb ka teadmistest, et mis programmi ja kuidas keskmise kiiruse arvutamiseks kasutada ja kuidas käituda siis, kui olen teinud vea teevalikul ja pean tagurdama. Segadust tekitab see, et kes läheb punkti võtma kas juht või kaardilugeja. Viimaseid joon-orienteerumisi olengi sõitnud tunde järgi, et äkki läheb täppi. Usun, et minuga sarnaselt mõtlejaid on väga palju ja see on ka üks põhjus, mis ei tulda orienteeruma.

Jooksurajal suures tuules ringe nühkides mõistsin, et viimased aastad on mäng käinud valesse väravasse ja hea paralleeli saab tuua tava orienteerumisega, kus iga nädal on päevakud(Rada, kus on punktid maas ja saad testida oma vormi, kaardilugemisoskust, suunavalikuid ja muid elemente). Päevak on võimalus vormi kontrolliks ja enda proovile panekuks enne suuri võistlusi. Koht, kus saad harjutada ja proovida erinevaid lahendusi.

Seega on viimane aeg autoorienteerumise päästmiseks ja järeltulevate põlvkondade treenimiseks. Hetkeseis ongi selline, et uusi tulijaid peale ei tule ja iga aasta langeb mingi osa vanu olijaid lihtsalt ära. Lähtudes selle postituse pealkirjast - Õppimise ja õpetamise aasta -  võtan enda õlule autoorienteerumise tehnika õpetamise ja seda päevakute vormis. Hakkan suureks õpetlaseks Platoni ja Sokratese kõrval(Vähemalt oma arust)

http://funny.desivalley.com

Minu plaan näeb ette Tallinna linnas ja lähi ümbruses autoorienteerumise päevakute korraldamist just autoorienteerumise elementide pingevabaks harjutamiseks, tehnika testimiseks ja juhi/kaardilugeja omavahelise pingevaba koostöö harjutamiseks. Päevakul peetakse tulemuste arvestust, kuid auhindu ei jagata ja tegemist on kohaga, kus iga etapp peaks õpetama midagi uut. Suure rõhu panen just keskmise kiiruse, joon orienteerumise, legendi järgi sõitmise, hobuseraudade jms peale. Teine suurem teema on võistlusauto ja selle sisustus, ehk mis auto orienteerumiseks valida, mis abivahendid sinna paigutada, kuidas paigutada ja mida tuleks silmas pidada mugava töökeskkonna saamiseks.(Täna on olukord selline, et osalemas käiakse oma igapäeva autoga, aga kas on mõeldav, et Ott Tänak läheb võistlema oma pereauto Toyota Corollaga? Ega väga mõeldav ei ole? Sirvides Põhjamaade autoorienteerumise foorumeid on igas foorumis autode rubriik, kus räägitakse, ehitatakse ja tehakse autot autoorienteerumisele sobivaks) Õnneks on päevakul hea see, et osalema võid tulla tavalise (pere) autoga ja kuna harjutada saab linnatänavail, siis ei ole ka ohtu autot tolmuseks saada ja kriipida. Treenima võib tulla ka uunikum autoga, kartmata selle väärtuse langust. Iga etapi eel või järel saab toimuma "workshop" ehk töötuba, kus keegi targem inimene räägib oma kogemustest, autost, abivahenditest ja annab kasulikku nõu. Päevakud on plaanitud kahes osas. Kevadine ring ja sügisene ring. Mõlemas ringis toimub 6 päevakut. Päevakud saavad toimuma kaks korda kuus ja alustan nendega märtsi lõpus. Päevakud saavad toimuma pühapäeva õhtuti ja raja pikkus on orienteeruvalt 1 tund. Päevakute osalustasu on sümboolne ja mõeldud korralduskulude katteks. Esimene päevak on kõigile huvilistele ilma rahata.

Loodan, et läbi harjutamise ja elementide praktiseerimise saame endale tugeva ja oskusliku autoorienteerujate seltskonna, kes ei jääks häbisse ka Põhjamaade autoorienteerumise sarjades ning tuleb võistlema ka Eesti võistlusele. Ja just võistlema, mitte kobina peale tulemust tegema, et äkki seekord veab.... ei vea - HARJUTAMA PEAB!

Ja eks mul endalgi ole selle projektiga rauad tules. Läbi harjutamise loodan saada veelgi paremaks rajameistriks ja omandada oskusi, millega suudan pakkuda meeldejäävaid elamusi, põnevaid radade variatsioone ja emotsioone nii uutele kui vanadele olijatele.

Päevakute kalender on järgmine:

Kevadine ring

29. märts
12. aprill
26. aprill
10. mai
24. mai
07. juuni

Sügisene ring

23. august
06. september
20. september
04. oktoober
18. oktoober
01. november

Aitab mudaliigas trampimisest, aeg on viia Eesti Autoorienteerumine uuele tasemele. 

Tore oleks kommentaarides lugeda arvamusi ja ettepanekuid töötubade teemade, võistlus formaatide ja muu päevakutega kaasneva info kohta. Äkki on kellelgi häid ettepanekuid, ideid või soove, mida saaks päevaku raames teoks teha.

95-ga linnas

Meenutus 2014 aasta algusest.......... 

Oli mõnus teisipäeva õhtu. Ilm oli soe, aga natukene niiske. Otsustasin üle pika aja oma masina kuumaks ajada ja minna kihutama. Sain üsna ruttu hoo üles ja kihutasin kesklinna poole 95-ga. Mootor töötas hästi ja kiirus oli täitsa ok. Varsti hakkas tunduma, et mootor ei saa piisavalt õhku ja Tallinna Vanalinnas jäi 95 ikka mootorile natuke paljuks. Lisasin vett, mootor oli ikka kuum. Pidin vahetama käiku ja suure punnimise peale sain ka mäest üles....

Koht, kuhu ma suure punnimisega jõudsin oli Lindamägi: 

Lindamägi ja kuju Tallinna Vanalinnas

Kui sa arvad, et ma olen ilge liiklushuligaan, siis pean sind kahjuks kurvastama. Viimasel ajal on autosõitu olnud suhteliselt vähe ja enamuse ajast olen ma kas rullidel või sõtkelaual. Siiski on 95 kilo reaalsus, mis mul kukil istub ja sõidud raskeks teeb. Allamäge pole hullu, aga mäest ülesse on hoopis teine tera.

Võtsin endale aasta alguses eesmärgiks, et märtsi lõpus on kaalul 78 kilo. Märts on läbi ja kaalul on endiselt 95. Ega ma jaanuaris ja veebruaril eriti vaeva ei näinud. Veebruari lõpus võtsin ennast käsile ja treeningpäevik näitas märtsi kuu saavutuseks 30 treeningut, 344 km, 20480 kcal ja 39 tundi 45 minutit treeninguid. Kõik treeningud sai viidud läbi madalas pulsitsoonis ja põhja ladudes. Lihtne matemaatika näitab, et kaalulanguseks on vaja kulutada rohkem kaloreid kui sisse tööd.

Oi, kuidas mulle meeldib süüa :)

Seega jäi kaal ikka samaks nagu kuu alguses.............

AUGUST 2014

Mõnus suvi, uus kodu, palju õlut ja rohkelt grilli. Elu on ikka lill. Lill seni kuni kaalule astuda. Kaalul on 98,7 kg. Ega ma mingi kaalujälgija ole ja kaalu pärast ei põe. Kõht on küll kole suur, nagu arbuus ja jääb kõigile ette. Mitte mulle, vaid tuttavatele Hiiumaalt. Kõigil on midagi öelda. Vaadaku parem ise ennast.

Augustis tabas mind valus löök. Siit ilmast lahkus mu väga kallis vanaema. See pani mind tõsiselt järele mõtlema. Ta oli suhkruhaige ja just rasvumine kõhu piirkonnas on suhkruhaigust soodustavaks teguriks. Mõtlesin, et aitab jamast ja asusin usinasti treenima.

August - 26 treeningut. 22,5 tundi trenni. Läbitud 348 km ja kulutatud kaloreid 18200. Enamus trenne toimus rullidel või rattal ja kaalu kaotus oli 0.

September - 16 treenińgut. 16 tundi trenni. Läbitud 184 km ja kulutaud kaloreid 10630. Treeningutest poole moodustas jooks ja teise poole ratas.

Septembris oli trenne vähem kuna oli peal kerge tõbi ja üks nädal jäi treenigus vahele. Õnn oli see, et kaalust kadusid esimesed kilod. Kaalu kaotus septembris oli 2,5 kg.

Oktoober - 18 treeningut. 13,5 tundi trenni. Läbitud 129 km ja kulutatud kaloreid 10190. Kõik treeningud olid jooks ja see andis ka tulemust. Kaalust kadus 3,5 kg ja oktoobri lõpus näitas kaal 92,7

November - 11 treeningut 7,5 tundi trenni. Läbitud 66,5 km ja kulutatud kaloreid 6307. Kõik trennid oli jooks, aga novembri kaks viimast nädalat läksid jälle aia taha. Lõikasin varba küüsi ja läksin hoogu. Lõikasin sisse ja sellest tekkis nädalane paus, kus ei saanud korralikult käiagi. Teine nädal läks raisku erinevaid üritusi ette valmistades. Siiski suutsin oma suurt sööma isu kontrollides kaalule saada numbrid 88,9 kg. Eelmisest kuust 3,8 kg kergem. Pole paha. Kuna novembri lõpp ja detsembri algus olid väga töised, siis olin lõpuks tühi nagu sidrun. Energia oli nullis, tuju nullis ja tabasin end taas sööma orgialt. Sisse läks kõik, mis oli söödav.

Detsembri esimese nädala lõpuks oli kaalul taas 92. Teine nädal läks ka samas taktis. Süües kõike ja ohjeldamatult ja ilma trennita. Õnn, et kaal ei muutunud. Kolmandal nädala suutsin end kokku võtta ja alustada taas liikumist.

Nagu tavaks on saanud, siis enamus inimesi teeb veel aasta lõpus plaane ja genereerib lubadusi. Lubadusi uuest aastast heaks hakata. Ka mul on plaanid. Rõhutan, et just plaanid, sest lubadusi ma ei anna. :)

Plaanis on parandada oma tervislikku seisundit ja viia kaal aprilli lõpuks 78 kiloni. Täpselt nii palju kaalusin ma enne Tallinnasse kolimist. Kuna kaal on timmis, siis suudan ka kiirelt liikuda. Plaan on vältida vigastusi ja mais toimuval Hiiumaa MV orienteerumises tuua koju meistritiitel. Hiiumaa meister on ikka hea olla. Unistama peab suurelt :) Tegelikult on plaanis tuua koju kolm kulda. Võtaksin kullad orienteerumise lühirajalt, tavarajalt ja teatest. Teates loodan, et mu paariliseks tuleb Kaarel "Maratonis Rio Olümpiale" Barinov. Temaga paaris olles, on tulnud kaks Hiiumaa meistritiitlit. 2014 aastal me kahjuks starti ei jõudnud, ehk järgmine aasta. Ega see kuldade hankimine eriline meelakkumine ole. Kuuldavasti on ka paljud teised paksukesed treeninguid alustanud ja tõotab tulla põnev aasta tiheda konkurentsiga.

Kutsun kõiki orienteerumishuvilisi Hiiumaale orienteeruma. Hiiumaa Orienteerujate Klubi(HOK) kodulehele peaks varsti tekkima ka 2015 aasta kalender. Siis saate ka oma plaane rihtida ja tore oleks võimalikult palju rahvast Hiiumaa põnevatele orienteerumisradadele meelitada. Viimastel aastatel on see osalejate arv ikka väga nigel olnud.

Kuna 2014 on liikumisaasta, aasta lõpuni ei ole enam palju jäänud, siis võta end kokku ja hakka liikuma!

Dacia Sandero - Auto mis kestab

2013 aasta kevadel sai mul läbi pikk eksirännak kasutatud autode maailmas. Peale ebaõnnestunud valikuid, kus üks auto tossas nagu korsten(Mazda 626) ja teisel purunesid sidur, hooratas, turbo ja mootor(Toyota Rav4), otsustasin teha kannapöörde. Mõtlesin, et aitab jamast! Tahtsin saada autot, mis on täitsa uus, garantiiga ja võimalikult odav.

"Remondirõõm" - Toyota pidi ju kõige töökindlam auto olema?

Ühel lumisel hommikul sain kätte oma uue sõbra -  Dacia Sandero. Auto, mis oli seisnud unustatud proovisõiduautona City Motorsi tagahoovis ja millest polnud isegi müügimeestel aimu. Kuna tegemist oli proovisõiduautoga, siis olid sellel autol kõik lisad ja mugavused, mida Daciasse tol ajal võimalik panna oli. Toon siis välja erilisemad:

Minu autol on kesklukk ja signalisatsioon. Mul on raadio ja salongi valgustus. Esimestes ustes on kõlarid ja taga on kõlarite valmidus. Ees on elektriaknad ja tagaklaasil on soojendus. Kõrvalistuja istet saab reguleerida ja tagumise istme seljatugi käib alla. Mul on isegi udutuled, peeglid ja stanged on kere värvi(vot see on tase). Mul on suured 15 tollised rattad ilukilbiga. Mul on salongis porimatid ja autol on küljes porikummid.

Tekib küsimus, et tavalises muud marki autos on need ju elementaarsed asjad? Jah, aga tavaline Dacia on just ilma nende asjadeta. Ja iga asi maksab oi oi kui palju juurde. Esialgu läksin salongi sooviga, saada kõige odavama ja ilma ühegi lisata masina. Hetk vaikust ja sain kurva uudise. Kui mul pole kohe 7500 eurot välja käia, et auto välja osta, siis pean valima kallima mudeli. Odavaimat mudelit ei saa liisingusse võtta, kuna sel puudub signalisatsioon ja kesklukk. Uksed käivad võtmega ja tagumiste uste lukustamiseks pead ennem seest ise uksed lukku vajutama(Täpselt nagu mu 72 aasta sigulil).

Ja kui ma elementaarsed lisad autole juurde olin küsinud, maksis auto juba 7500 asemel 12000 ning ma loobusin mõneks hetkeks. Päev hiljem jäi City Motorsi kodulehel silma kasutatud autode rubriik ja sealt ma oma auto leidsingi. Läbisõiduks oli 8000 ja autol oli vanust 10 kuud. Garantii kehtis veel 4 aastat või kuni 100000 km.

Selline nägi ta siis algselt välja. Päris sportlik välimus.

Jah, väga paljud naersid mu üle, et sellise auto endale ostsin. Aga mul ei olnud vaja riistapikendust vaid Sõidu Riista punktist A punkti B liikumiseks võimalikult soodsalt. Ja selleks on see auto nagu loodud. Autol puuduvad keerulised lisad, mis võivad katki minna. Auto on suhteliselt ökonoomne(1,2 liitrit ja 52 kw). Autol on piisavalt kõrgust, et läbi pori kimada.

Tööloom on taas oma ülesande täitnud. 

Aeg läks edasi ja otsustasin auto väärtuse säilitamiseks ja natuke ka reklaamiks auto ära kiletada. Porised teed ja tihe oksapesu ei mõju just külgedele kõige paremini. Parima pakkumise kleepimiseks tegi reklaamiagentuur MustMuna. Nende esialgne disain oli väga niru ja pidin ise uue kavandi valmis genereerima. Peale 2 kuust kirja vahetust läks auto kiletusse ja sai endale uue välimuse. Lõpptulemus oli päris edev ja mina olin igaljuhul rahul. 

Täitsa hästi kukkus välja

Peale mõnigast sõitmist avastasin, et kiletamisel on tehtud palju praaki. Osa kohti on lahti ja osa on pandud lappidest kokku. Igaljuhul olin pettunud ja võtsin ühendust kleepijatega. Vestlus on rahulik ja diskusioon edasiviiv. Tunnistati tehtud vigu ja auto sai 2014 aasta sügisel selga uue kuue.

Detsembri alguses täitus autol suur juubel. Spidomeetrile kerisid numbrid 50000. 

Uhke värk! Pidin pildistamiseks isegi seisma jääma.

Tänaseks on see number juba 52000. Tehes kiire arvutuse olen 1,5 aastaga läbi uhanud 44000 km. Ja mida ma olen pidanud sellel autol remontima? Käinud olen kahes hoolduses, kus on vahetud vedelikud ja filtrid. Autol on vahetatud ära üks udutule pirn ja üks rooliots. Kokku on auto hoolduseks kulunud 260 eurot + 2 paari kojamehi ja mõni kanister klaasipesu vedelikku. Garantiid on veel jäänud 2 aastat ja tundub, et tegemist on väärt ostuga. 

Kui keegi tahab odavat ja töökindlat masinat, siis seda autot julgen küll soovitada. Ma ei ole teda just väga mõnusates tingimustes kasutanud, aga siiski on ta mind alati ja kindlalt sihtpunkti viinud. Läbi pori, muda, lume ja jää. Vapralt ja kindlalt!

Motohobi Jõuluseikluse rada planeerimas

Jah, ka kolmel rattal suudab see auto edukalt sõita

NB! Kui sul on peres lapsi rohkem kui kaks ja sa oled ise üle meeter kaheksakümne pikk, siis see auto ei ole sulle. Kui tahad lapse turvatooli lamavasse asendisse panna, siis saad sõita jalad kurgu all. Kui sulle meeldib nii, siis anna minna. Kui ei, siis vali teine auto :)