Tahma-ahvid ehk kuidas me Tomiga rada planeerisime

Täna oli esimene päev üle 3 nädala, kus ma panin äratuskella helisema. Kella seitsmeks veel. Täitsa kukkunud, laupäeval nii vara ikka ei ärkaks. Ju ma olen vanaks jäänud, kunagi sai laupäeviti ikka lõunani magatud.

Kiire söök ja tankimine ning olin kella 8-ks Tomi ukse taga Mustamäel. Kaasas ahjusoojad kaardid ja telefonis ootamas äge rakendus. Tänane plaan oli vaadata üle 11. jaanuari autoorienteerumise punktid ja teha seda võimalikult kiirelt. Etteruttavalt võib öelda, et aega kulus tunduvalt rohkem kui algselt planeeritud. 

Esmalt võtsime suuna Savisaare tagalasse. Ilm oli sombune ja päike alles hakkas tõusma. Savipätsi maja juurde jõudsime pimedas. Selle maja taha sai maha märgitud võistluse esimene ülesanne. Mis, kus ja kuidas? Seda näeta juba võistlusel.

Pilt pärit: http://tiiatiik.blogspot.com

Edasine rajaluure jätkus juba valges ja punkte tuli aina juurde. Minu rakendus töötas laitmatult ja punktide märkimine oli lausa lust. Osa punkte sai küll sellisse kohta, kus lumega on päris keeruline autoga ligineda, aga see teebki asja põnevaks. Järgnevalt mõned meeleolu pildid rajalt:

 

Peale mitmetunnist seiklemist jõudsime raja põnevama osani. Vähemalt mulle tundub nii. Kuna võistlusjuhend lubas seiklust, siis seda saab järgmistes punktides täie raha eest. Osalejatele soovitan kummikuid ja rohkelt valgust taskulampide/pealampide näol, sest rada viib teid ka maaalla. Kuhu täpsemalt? Vaata pilte

Tunnel tühjusse

Põlenud ruumid

Tõeline põrgu ootab all :)

Pärast maaalust seiklust olime mõlemad sellised Tahma-Ahvid. Riietel oli juures tõelise tuletõrjuja lõhn ja mu jalatsid ei olnud just väga ilusad. Ei hakka neid ka pildistama, võib olla läheb mõnel võistluse isu üle.Ja mis te neist ikka vahite. Tavalised Puma ketsid, korraliku plägaga koos.

NB! Lisaks maaalustele punktidele on ka ronimispunkte, kus tuleb püüelda kõrgustesse.

Olime hoogsalt 25 punkti üle tsekkinud kui mind tabas totaalne ebaõnn. Minu vahva rakendus koos punktidega otsustas taskus ise tegutsema hakata. Kuna klahvilukku polnud peal, siis suutis mu telefon kõik varem läbi käidud punktid kustutada. Siit ka tarkusetera: Parem klahvid lukus kui tühjus hinges(telefonis).

Nutuse näoga sai edasine rada ülevaadatud ja leidsime veel palju ägedaid kohti. Nendest saate aga aimu juba ise rajale startides. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et rada sai mahamärgitud. Aega kulus 5,5 tundi ja kilomeetreid tuli 60. Telefon tegi tühjaks 2 akut ja koju jõudsid kahe sitase ketsiga. Pühin pisarad ja lähen eluga edasi :)