Appi! Ka mina olen sõltlane. Diagnoosiks Coralis Autoorientalis

Sõitsin õhtul Selverisse piima tooma ja järsku tabasin ennast mõttelt - Ma olen täielik sõltlane.. Ajuvaba, isegi poest piima tuues keerlevad mõtted autoorienteerumise, uute ideede ja tegutsemistuhina ümber. Olgugi, et suus on veel istme maitse päevasest 420 kilomeetrisest ringist - Mäeküla autoorienteerumise punktide maha võtmisest. Olgugi, et ma lubasin, et võtan aja maha ja alustan alles järgmise aasta märtsis. No ei saa, kuidagi ei saa, tahaks teha...

Korraldasin laupäeval Mäekülas Rajaajaja Karikasarja viimase etapi. Pingutasin rajaga natuke üle ja ükski võistkond ei suutnud läbida kogu rada. Distantsi tuli rada maha pannes 204 km ja aega kulus üle 7 tunni. Täpse info saab siit:

Läks vähe lappama... 

Tegelikult olid kõik sõitjad väga tublid ja sellise kehva suusailmaga tehti väga korralikku sõitu. Kuidas kellegil läks saab vaadata siit: http://www.seiklusministeerium.ee/public/tulemused06_12.pdf. Taas olid kõigil osalejatel küljes gps seadmed, et mõõta kiirust ja näha osalejate eksimusi/õnnestumisi arvutiekraanil. Olgu öeldud, et terve võistluse jooksul oli kasutusel kiirusepiirang 70 km/h. Iga ületamine, mis sai fikseeritud, tõi karistuse. Kokku tuli võistluse peale 83 kiiruse ületamist. Neist 33 kuulus ühele ja 32 teisele võistkonnale. Nimesid ei hakka nimetama, aga tulemustest saab seda vaadata :) Kuidas keegi liikus, seda saab vaadata klikkides pildil:

Võistluse algusjärk - Kliki pilti, et näha tervet võistlust

Peale võistlust sai arutatud AO järgmise hooaja teemadel ja autasustasime parimaid(Nii nagu ikka :)). Kell oli 22.30, tõmbasin üritusele joone alla, lõin kõrtsiukse(Mäeküla Kõrts) pauguga kinni ja asusin rada maha võtma. Enne seda sai Gert "autoorienteerumise jumal" Silling kätte Haapsalus metsa jäänud auto esiosa detailid. Kuidas ta pool autot Haapsallu autoorienteerumise rajale jättis? See on müstika, mida peaks lahendama IKS-Vailsi tegelased Mulder ja S-Kalli.

Tõmbasin jalga oma kummikud, ajasin masina soojaks ja tuiskasin rõõmsalt rada maha võtma. Rõõmu jätkus kuni parklast välja keeramiseni. Ilm oli nii udune, teed nii libedad ja taevast sadas midagi väga ebamäärast. Võtsin ära 3 punkti ja loobusin. Sama tempoga jätkates oleks mul hommikuni läinud, arvestades, et raja mahapanek toimus valges ja aega kulus 7,5 tundi. 

Rõõmsa tujuga kihutasin kodu poole, udu oli nii tihe, tuled nii mudased, et tundsin ennast ühe tuntud multifilmi kangelasena.

Jõudsin südaöösel linna ja kruiisisin mõnuga Järvevana teel ja järsku... Oh sa püha püss. 

Sellist ummikut ei näe isegi kella viiese tipptunni ajal. Ligi 20 autot oli pargitud tee pervele ja nende juhid olid Eesti Politsei masinates oma joovet kinnitamas. Olin enese teadmata sattunud aktsiooni "Kõik Puhuvad". Puhusin ka mina kena naispolitseiniku huulikusse(Ikka alkomeetri omasse) ja sain loa jätkata sõitu. Aga, no kuhu sa sõidad kui su ees peatunud 2 autot(Oot-oot enne oli 20, nüüd 2 lisaks = 22?) on taas joobes juhiga ja neid autost välja kistakse. Autod jäävad keset teed ja otsitakse politseinikku, kes need tee pervele pargiks. Peale 15 minutilist seismist ja tasuta kino sain jätkata sõitu.

Kallis eestlane, tahaks esitada sulle küsimuse, mida ilmestab tuntud klipp: 

Nu vot, nüüd jõuan tegelikult selle osani, millega ma seda postitust alustasin. Käisin täna seda rada maha võtmas. Minu arust on see kõige igavam tegevus. Kõik osalejad on rahulolevana(loodetavasti) koju läinud ja sina üksinda võimled seal metsas. Selline kopikas on ees. Istusin tuima näoga auto roolis ja mõtlesin, et vaataks kui kiiresti ma selle raja maha saan võtta. Tegin võistluse iseendaga ja tulemuseks on:

3 tundi kiirem sõit kui rada maha pannes

Ega see võistlus iseendaga nii roosiline ei olnudki. Teed olid ikka jube libedad ja ühes kurvis olev jää koostöös jääl oleva veega viis mu teelt. Tegin kolm spinni ja maandusin taguotsaga(mitte enda vaid masina) madalas kraavis. Sain ise välja ja jätkasin rahulikumas tempos. 

Peale raja mahavõttu sõitsin taas Tallinna poole ja selle tunniga suutsin genereerida nii palju uusi ideid, et süda läks pahaks. Tahaks neid juba rakendada... 

... enne aga pean reedel suuna võtma Viljandisse, et seal panna maha selle aasta viimane autoorienteerumise rada - Motohobi iga-aastane megaprojekt(sellest projektist kirjutan ma juba üsna pea)

10 autot, 6 tundi, 250 km

Kokkuvõtteks võib öelda, et olen haige.. Tänapäeval on väga lihtne endale ise diagnoosi panna. Lähed netti ja vaatad sümptomeid. Minu diagnoosiks on Coralis Autoorientalis(autoorienteerumiste korraldamisest sõltuvuses olev inimene).