2015 - õppimise ja õpetamise aasta

Uut aastat on olnud juba 3 päeva. Selle aja jooksul olen ma 3 korda trenni teinud ja tihedalt mõelnud. Parimad mõtted tulevad ikka joostes. Huvitav on see, et mõte hakkab tööle alles peale neljandat kilomeetrit. Enne seda on kannatus ja piin. Aga kui see piinarikas algus üle elada, siis võibki jääda jooksma. Kilomeetrid lähevad mõteldes ja enda imestuseks olen juba tunni jooksnud.

http://s2.quickmeme.com

Aga millest ma mõtlen? Mõtted keerlevad tihti autoorienteerumise ümber. Olen selgusele jõudnud, et 2015 aastal ma väga autoorienteerumistele kui võistlustele ei panusta. Eelmine aasta näitas, et huvi võistluste ja võistlemise vastu on suhteliselt nigel ja seega pole väga mõtet lolli mängida. Küsides osalejate arvamust, sain tagasisideks kaks vastust. Kumbki ei andnud päris selget pilti ja kahe osaleja arvamuse järgi ei saa ka väga seisukohti kujundada. Seega võtan see aasta vaiksemalt ja vaatan kuidas teistel läheb. Ja teisi tegijaid on hetkel mitmeid

Tänase seisuga on pildil Hulkuri Karikasari autorienteerumises. Hetkeseisuga on toimunud kaks etappi ja viis etappi on veel ees. Sarja veab Jüri Roost ja järgmine etapp peaks toimuma Pärnus juba 14. jaanuaril. Võimalik, et Seiklusministeerium on sellel võistlusel ka stardis. Tegemist on sellise sarjaga, kus võistluse võidu määrab suuresti õnn ja nutiseadme olemasolu. Esimesel etapil suutsin üksi sõites tulla kõrgele kolmandale kohale 14 tiimi hulgas. Teine etapp toimus Viljandis ja sellele ma kahjuks ei jõudnud. Osalejaid oli seal stardis 8 tiimi. Olin samal ajal küll Viljandis, aga ühte teist autoorienteerumist korraldamas. Hetkeseisuga on Hulkuri sarja kimbutamas autoorienteerumise suurim probleem - osalejate puudus. Eks aeg näitab, kas Jüri suudab starti tuua rohkem rahvast ja kas sari lõpuni vastu peab. Igaljuhul soovin Jürile edu ja kordaminekuid. Kellel on huvi selle sarja vastu, siis võib külastada sarja kodulehte - http://www.streetmoto.ee/hulkur

Teine sari, mis peaks olema tänaseks paberile saanud on endine Rajaajaja Karikasari. Sellel aastal alustab sari uue hooga ja kannab nime Eesti Autoorienteerumise Karikasari. Võistlusi peaks olema sellel aastal vähem kui eelmisel aastal(Eelmine aasta pidi algselt olema 11. etappi. Neist mitu jäi ära ja paljude kuupäevad ja korraldajad muutusid. Seega segadust oli palju ja seegi oli üheks põhjuseks, miks osalejate arv väga väikseks muutus). Minu soovitus oli selleks aastaks 5 etappi, aga eks ole näha, mida Gert Peakorraldaja Silling välja nuputab. Nagu ka varasematel aastatel, võtan ühe etapi korralduse enda peale ja sellel aastal püüan korraldada joon-orienteerumise etapi. Millal ja kus, see selgub lähima nädala jooksul. Jätan hetkel saladuseks ka sarja teised muudatused ja annan neist teada siis kui asi on Gerdi poolt valmis küpsetatud. Kui huvi, siis asjade käiku saab jälgida autoorienteerumise kodulehelt - http://www.autoorienteerumine.ee

Kolmas, neljas, viies ja kuues üritus, mis võiks autoorienteerumise valdkonda kuidagi minna ja osalejate pärast konkureerida on Uunikute Talveralli(Vanade autode joonorienteerumine legendi järgi), Tarvitet Massinate Väljasõit(Vanade autode joonorienteerumine Hiiumaal), Streetmoto orienteerumissari(Motoorienteerujate sari), Party Safari autoorienteerumised.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegevust jagub ja pole erilist mõtet veel ühte konkureerivat sarja või võistlust käigus hoida. See ongi üks põhjus, miks Seiklusministeerium hoiab sel aastal madalat profiili. Või kas siiski hoiab?

Viimased 3 aastat on õpetanud nii ise võistlustel autorooli keerates, kui teistele autoorienteerumisi tehes, et kogu süsteemil on üks suur puudus. See puudus on KOGEMUS või OSKUS sõita, planeerida ja analüüsida. Koguaeg käib sõit võidu ja hea tulemuse peale, aga kuidas tulemust saavutada, see ei oma erilist tähtsust. Olen ise läinud starti mõttega, et vaatame mis saab ja ju võistluse käigus saab asjad toimima. Tihti tuiskan rajale ilma eelneva eeltööta, raja planeeringuta ja oskuseta arvutada keskmisi kiirusi. Puudu tuleb ka teadmistest, et mis programmi ja kuidas keskmise kiiruse arvutamiseks kasutada ja kuidas käituda siis, kui olen teinud vea teevalikul ja pean tagurdama. Segadust tekitab see, et kes läheb punkti võtma kas juht või kaardilugeja. Viimaseid joon-orienteerumisi olengi sõitnud tunde järgi, et äkki läheb täppi. Usun, et minuga sarnaselt mõtlejaid on väga palju ja see on ka üks põhjus, mis ei tulda orienteeruma.

Jooksurajal suures tuules ringe nühkides mõistsin, et viimased aastad on mäng käinud valesse väravasse ja hea paralleeli saab tuua tava orienteerumisega, kus iga nädal on päevakud(Rada, kus on punktid maas ja saad testida oma vormi, kaardilugemisoskust, suunavalikuid ja muid elemente). Päevak on võimalus vormi kontrolliks ja enda proovile panekuks enne suuri võistlusi. Koht, kus saad harjutada ja proovida erinevaid lahendusi.

Seega on viimane aeg autoorienteerumise päästmiseks ja järeltulevate põlvkondade treenimiseks. Hetkeseis ongi selline, et uusi tulijaid peale ei tule ja iga aasta langeb mingi osa vanu olijaid lihtsalt ära. Lähtudes selle postituse pealkirjast - Õppimise ja õpetamise aasta -  võtan enda õlule autoorienteerumise tehnika õpetamise ja seda päevakute vormis. Hakkan suureks õpetlaseks Platoni ja Sokratese kõrval(Vähemalt oma arust)

http://funny.desivalley.com

Minu plaan näeb ette Tallinna linnas ja lähi ümbruses autoorienteerumise päevakute korraldamist just autoorienteerumise elementide pingevabaks harjutamiseks, tehnika testimiseks ja juhi/kaardilugeja omavahelise pingevaba koostöö harjutamiseks. Päevakul peetakse tulemuste arvestust, kuid auhindu ei jagata ja tegemist on kohaga, kus iga etapp peaks õpetama midagi uut. Suure rõhu panen just keskmise kiiruse, joon orienteerumise, legendi järgi sõitmise, hobuseraudade jms peale. Teine suurem teema on võistlusauto ja selle sisustus, ehk mis auto orienteerumiseks valida, mis abivahendid sinna paigutada, kuidas paigutada ja mida tuleks silmas pidada mugava töökeskkonna saamiseks.(Täna on olukord selline, et osalemas käiakse oma igapäeva autoga, aga kas on mõeldav, et Ott Tänak läheb võistlema oma pereauto Toyota Corollaga? Ega väga mõeldav ei ole? Sirvides Põhjamaade autoorienteerumise foorumeid on igas foorumis autode rubriik, kus räägitakse, ehitatakse ja tehakse autot autoorienteerumisele sobivaks) Õnneks on päevakul hea see, et osalema võid tulla tavalise (pere) autoga ja kuna harjutada saab linnatänavail, siis ei ole ka ohtu autot tolmuseks saada ja kriipida. Treenima võib tulla ka uunikum autoga, kartmata selle väärtuse langust. Iga etapi eel või järel saab toimuma "workshop" ehk töötuba, kus keegi targem inimene räägib oma kogemustest, autost, abivahenditest ja annab kasulikku nõu. Päevakud on plaanitud kahes osas. Kevadine ring ja sügisene ring. Mõlemas ringis toimub 6 päevakut. Päevakud saavad toimuma kaks korda kuus ja alustan nendega märtsi lõpus. Päevakud saavad toimuma pühapäeva õhtuti ja raja pikkus on orienteeruvalt 1 tund. Päevakute osalustasu on sümboolne ja mõeldud korralduskulude katteks. Esimene päevak on kõigile huvilistele ilma rahata.

Loodan, et läbi harjutamise ja elementide praktiseerimise saame endale tugeva ja oskusliku autoorienteerujate seltskonna, kes ei jääks häbisse ka Põhjamaade autoorienteerumise sarjades ning tuleb võistlema ka Eesti võistlusele. Ja just võistlema, mitte kobina peale tulemust tegema, et äkki seekord veab.... ei vea - HARJUTAMA PEAB!

Ja eks mul endalgi ole selle projektiga rauad tules. Läbi harjutamise loodan saada veelgi paremaks rajameistriks ja omandada oskusi, millega suudan pakkuda meeldejäävaid elamusi, põnevaid radade variatsioone ja emotsioone nii uutele kui vanadele olijatele.

Päevakute kalender on järgmine:

Kevadine ring

29. märts
12. aprill
26. aprill
10. mai
24. mai
07. juuni

Sügisene ring

23. august
06. september
20. september
04. oktoober
18. oktoober
01. november

Aitab mudaliigas trampimisest, aeg on viia Eesti Autoorienteerumine uuele tasemele. 

Tore oleks kommentaarides lugeda arvamusi ja ettepanekuid töötubade teemade, võistlus formaatide ja muu päevakutega kaasneva info kohta. Äkki on kellelgi häid ettepanekuid, ideid või soove, mida saaks päevaku raames teoks teha.