95-ga linnas

Meenutus 2014 aasta algusest.......... 

Oli mõnus teisipäeva õhtu. Ilm oli soe, aga natukene niiske. Otsustasin üle pika aja oma masina kuumaks ajada ja minna kihutama. Sain üsna ruttu hoo üles ja kihutasin kesklinna poole 95-ga. Mootor töötas hästi ja kiirus oli täitsa ok. Varsti hakkas tunduma, et mootor ei saa piisavalt õhku ja Tallinna Vanalinnas jäi 95 ikka mootorile natuke paljuks. Lisasin vett, mootor oli ikka kuum. Pidin vahetama käiku ja suure punnimise peale sain ka mäest üles....

Koht, kuhu ma suure punnimisega jõudsin oli Lindamägi: 

Lindamägi ja kuju Tallinna Vanalinnas

Kui sa arvad, et ma olen ilge liiklushuligaan, siis pean sind kahjuks kurvastama. Viimasel ajal on autosõitu olnud suhteliselt vähe ja enamuse ajast olen ma kas rullidel või sõtkelaual. Siiski on 95 kilo reaalsus, mis mul kukil istub ja sõidud raskeks teeb. Allamäge pole hullu, aga mäest ülesse on hoopis teine tera.

Võtsin endale aasta alguses eesmärgiks, et märtsi lõpus on kaalul 78 kilo. Märts on läbi ja kaalul on endiselt 95. Ega ma jaanuaris ja veebruaril eriti vaeva ei näinud. Veebruari lõpus võtsin ennast käsile ja treeningpäevik näitas märtsi kuu saavutuseks 30 treeningut, 344 km, 20480 kcal ja 39 tundi 45 minutit treeninguid. Kõik treeningud sai viidud läbi madalas pulsitsoonis ja põhja ladudes. Lihtne matemaatika näitab, et kaalulanguseks on vaja kulutada rohkem kaloreid kui sisse tööd.

Oi, kuidas mulle meeldib süüa :)

Seega jäi kaal ikka samaks nagu kuu alguses.............

AUGUST 2014

Mõnus suvi, uus kodu, palju õlut ja rohkelt grilli. Elu on ikka lill. Lill seni kuni kaalule astuda. Kaalul on 98,7 kg. Ega ma mingi kaalujälgija ole ja kaalu pärast ei põe. Kõht on küll kole suur, nagu arbuus ja jääb kõigile ette. Mitte mulle, vaid tuttavatele Hiiumaalt. Kõigil on midagi öelda. Vaadaku parem ise ennast.

Augustis tabas mind valus löök. Siit ilmast lahkus mu väga kallis vanaema. See pani mind tõsiselt järele mõtlema. Ta oli suhkruhaige ja just rasvumine kõhu piirkonnas on suhkruhaigust soodustavaks teguriks. Mõtlesin, et aitab jamast ja asusin usinasti treenima.

August - 26 treeningut. 22,5 tundi trenni. Läbitud 348 km ja kulutatud kaloreid 18200. Enamus trenne toimus rullidel või rattal ja kaalu kaotus oli 0.

September - 16 treenińgut. 16 tundi trenni. Läbitud 184 km ja kulutaud kaloreid 10630. Treeningutest poole moodustas jooks ja teise poole ratas.

Septembris oli trenne vähem kuna oli peal kerge tõbi ja üks nädal jäi treenigus vahele. Õnn oli see, et kaalust kadusid esimesed kilod. Kaalu kaotus septembris oli 2,5 kg.

Oktoober - 18 treeningut. 13,5 tundi trenni. Läbitud 129 km ja kulutatud kaloreid 10190. Kõik treeningud olid jooks ja see andis ka tulemust. Kaalust kadus 3,5 kg ja oktoobri lõpus näitas kaal 92,7

November - 11 treeningut 7,5 tundi trenni. Läbitud 66,5 km ja kulutatud kaloreid 6307. Kõik trennid oli jooks, aga novembri kaks viimast nädalat läksid jälle aia taha. Lõikasin varba küüsi ja läksin hoogu. Lõikasin sisse ja sellest tekkis nädalane paus, kus ei saanud korralikult käiagi. Teine nädal läks raisku erinevaid üritusi ette valmistades. Siiski suutsin oma suurt sööma isu kontrollides kaalule saada numbrid 88,9 kg. Eelmisest kuust 3,8 kg kergem. Pole paha. Kuna novembri lõpp ja detsembri algus olid väga töised, siis olin lõpuks tühi nagu sidrun. Energia oli nullis, tuju nullis ja tabasin end taas sööma orgialt. Sisse läks kõik, mis oli söödav.

Detsembri esimese nädala lõpuks oli kaalul taas 92. Teine nädal läks ka samas taktis. Süües kõike ja ohjeldamatult ja ilma trennita. Õnn, et kaal ei muutunud. Kolmandal nädala suutsin end kokku võtta ja alustada taas liikumist.

Nagu tavaks on saanud, siis enamus inimesi teeb veel aasta lõpus plaane ja genereerib lubadusi. Lubadusi uuest aastast heaks hakata. Ka mul on plaanid. Rõhutan, et just plaanid, sest lubadusi ma ei anna. :)

Plaanis on parandada oma tervislikku seisundit ja viia kaal aprilli lõpuks 78 kiloni. Täpselt nii palju kaalusin ma enne Tallinnasse kolimist. Kuna kaal on timmis, siis suudan ka kiirelt liikuda. Plaan on vältida vigastusi ja mais toimuval Hiiumaa MV orienteerumises tuua koju meistritiitel. Hiiumaa meister on ikka hea olla. Unistama peab suurelt :) Tegelikult on plaanis tuua koju kolm kulda. Võtaksin kullad orienteerumise lühirajalt, tavarajalt ja teatest. Teates loodan, et mu paariliseks tuleb Kaarel "Maratonis Rio Olümpiale" Barinov. Temaga paaris olles, on tulnud kaks Hiiumaa meistritiitlit. 2014 aastal me kahjuks starti ei jõudnud, ehk järgmine aasta. Ega see kuldade hankimine eriline meelakkumine ole. Kuuldavasti on ka paljud teised paksukesed treeninguid alustanud ja tõotab tulla põnev aasta tiheda konkurentsiga.

Kutsun kõiki orienteerumishuvilisi Hiiumaale orienteeruma. Hiiumaa Orienteerujate Klubi(HOK) kodulehele peaks varsti tekkima ka 2015 aasta kalender. Siis saate ka oma plaane rihtida ja tore oleks võimalikult palju rahvast Hiiumaa põnevatele orienteerumisradadele meelitada. Viimastel aastatel on see osalejate arv ikka väga nigel olnud.

Kuna 2014 on liikumisaasta, aasta lõpuni ei ole enam palju jäänud, siis võta end kokku ja hakka liikuma!

Dacia Sandero - Auto mis kestab

2013 aasta kevadel sai mul läbi pikk eksirännak kasutatud autode maailmas. Peale ebaõnnestunud valikuid, kus üks auto tossas nagu korsten(Mazda 626) ja teisel purunesid sidur, hooratas, turbo ja mootor(Toyota Rav4), otsustasin teha kannapöörde. Mõtlesin, et aitab jamast! Tahtsin saada autot, mis on täitsa uus, garantiiga ja võimalikult odav.

"Remondirõõm" - Toyota pidi ju kõige töökindlam auto olema?

Ühel lumisel hommikul sain kätte oma uue sõbra -  Dacia Sandero. Auto, mis oli seisnud unustatud proovisõiduautona City Motorsi tagahoovis ja millest polnud isegi müügimeestel aimu. Kuna tegemist oli proovisõiduautoga, siis olid sellel autol kõik lisad ja mugavused, mida Daciasse tol ajal võimalik panna oli. Toon siis välja erilisemad:

Minu autol on kesklukk ja signalisatsioon. Mul on raadio ja salongi valgustus. Esimestes ustes on kõlarid ja taga on kõlarite valmidus. Ees on elektriaknad ja tagaklaasil on soojendus. Kõrvalistuja istet saab reguleerida ja tagumise istme seljatugi käib alla. Mul on isegi udutuled, peeglid ja stanged on kere värvi(vot see on tase). Mul on suured 15 tollised rattad ilukilbiga. Mul on salongis porimatid ja autol on küljes porikummid.

Tekib küsimus, et tavalises muud marki autos on need ju elementaarsed asjad? Jah, aga tavaline Dacia on just ilma nende asjadeta. Ja iga asi maksab oi oi kui palju juurde. Esialgu läksin salongi sooviga, saada kõige odavama ja ilma ühegi lisata masina. Hetk vaikust ja sain kurva uudise. Kui mul pole kohe 7500 eurot välja käia, et auto välja osta, siis pean valima kallima mudeli. Odavaimat mudelit ei saa liisingusse võtta, kuna sel puudub signalisatsioon ja kesklukk. Uksed käivad võtmega ja tagumiste uste lukustamiseks pead ennem seest ise uksed lukku vajutama(Täpselt nagu mu 72 aasta sigulil).

Ja kui ma elementaarsed lisad autole juurde olin küsinud, maksis auto juba 7500 asemel 12000 ning ma loobusin mõneks hetkeks. Päev hiljem jäi City Motorsi kodulehel silma kasutatud autode rubriik ja sealt ma oma auto leidsingi. Läbisõiduks oli 8000 ja autol oli vanust 10 kuud. Garantii kehtis veel 4 aastat või kuni 100000 km.

Selline nägi ta siis algselt välja. Päris sportlik välimus.

Jah, väga paljud naersid mu üle, et sellise auto endale ostsin. Aga mul ei olnud vaja riistapikendust vaid Sõidu Riista punktist A punkti B liikumiseks võimalikult soodsalt. Ja selleks on see auto nagu loodud. Autol puuduvad keerulised lisad, mis võivad katki minna. Auto on suhteliselt ökonoomne(1,2 liitrit ja 52 kw). Autol on piisavalt kõrgust, et läbi pori kimada.

Tööloom on taas oma ülesande täitnud. 

Aeg läks edasi ja otsustasin auto väärtuse säilitamiseks ja natuke ka reklaamiks auto ära kiletada. Porised teed ja tihe oksapesu ei mõju just külgedele kõige paremini. Parima pakkumise kleepimiseks tegi reklaamiagentuur MustMuna. Nende esialgne disain oli väga niru ja pidin ise uue kavandi valmis genereerima. Peale 2 kuust kirja vahetust läks auto kiletusse ja sai endale uue välimuse. Lõpptulemus oli päris edev ja mina olin igaljuhul rahul. 

Täitsa hästi kukkus välja

Peale mõnigast sõitmist avastasin, et kiletamisel on tehtud palju praaki. Osa kohti on lahti ja osa on pandud lappidest kokku. Igaljuhul olin pettunud ja võtsin ühendust kleepijatega. Vestlus on rahulik ja diskusioon edasiviiv. Tunnistati tehtud vigu ja auto sai 2014 aasta sügisel selga uue kuue.

Detsembri alguses täitus autol suur juubel. Spidomeetrile kerisid numbrid 50000. 

Uhke värk! Pidin pildistamiseks isegi seisma jääma.

Tänaseks on see number juba 52000. Tehes kiire arvutuse olen 1,5 aastaga läbi uhanud 44000 km. Ja mida ma olen pidanud sellel autol remontima? Käinud olen kahes hoolduses, kus on vahetud vedelikud ja filtrid. Autol on vahetatud ära üks udutule pirn ja üks rooliots. Kokku on auto hoolduseks kulunud 260 eurot + 2 paari kojamehi ja mõni kanister klaasipesu vedelikku. Garantiid on veel jäänud 2 aastat ja tundub, et tegemist on väärt ostuga. 

Kui keegi tahab odavat ja töökindlat masinat, siis seda autot julgen küll soovitada. Ma ei ole teda just väga mõnusates tingimustes kasutanud, aga siiski on ta mind alati ja kindlalt sihtpunkti viinud. Läbi pori, muda, lume ja jää. Vapralt ja kindlalt!

Motohobi Jõuluseikluse rada planeerimas

Jah, ka kolmel rattal suudab see auto edukalt sõita

NB! Kui sul on peres lapsi rohkem kui kaks ja sa oled ise üle meeter kaheksakümne pikk, siis see auto ei ole sulle. Kui tahad lapse turvatooli lamavasse asendisse panna, siis saad sõita jalad kurgu all. Kui sulle meeldib nii, siis anna minna. Kui ei, siis vali teine auto :)

Appi! Ka mina olen sõltlane. Diagnoosiks Coralis Autoorientalis

Sõitsin õhtul Selverisse piima tooma ja järsku tabasin ennast mõttelt - Ma olen täielik sõltlane.. Ajuvaba, isegi poest piima tuues keerlevad mõtted autoorienteerumise, uute ideede ja tegutsemistuhina ümber. Olgugi, et suus on veel istme maitse päevasest 420 kilomeetrisest ringist - Mäeküla autoorienteerumise punktide maha võtmisest. Olgugi, et ma lubasin, et võtan aja maha ja alustan alles järgmise aasta märtsis. No ei saa, kuidagi ei saa, tahaks teha...

Korraldasin laupäeval Mäekülas Rajaajaja Karikasarja viimase etapi. Pingutasin rajaga natuke üle ja ükski võistkond ei suutnud läbida kogu rada. Distantsi tuli rada maha pannes 204 km ja aega kulus üle 7 tunni. Täpse info saab siit:

Läks vähe lappama... 

Tegelikult olid kõik sõitjad väga tublid ja sellise kehva suusailmaga tehti väga korralikku sõitu. Kuidas kellegil läks saab vaadata siit: http://www.seiklusministeerium.ee/public/tulemused06_12.pdf. Taas olid kõigil osalejatel küljes gps seadmed, et mõõta kiirust ja näha osalejate eksimusi/õnnestumisi arvutiekraanil. Olgu öeldud, et terve võistluse jooksul oli kasutusel kiirusepiirang 70 km/h. Iga ületamine, mis sai fikseeritud, tõi karistuse. Kokku tuli võistluse peale 83 kiiruse ületamist. Neist 33 kuulus ühele ja 32 teisele võistkonnale. Nimesid ei hakka nimetama, aga tulemustest saab seda vaadata :) Kuidas keegi liikus, seda saab vaadata klikkides pildil:

Võistluse algusjärk - Kliki pilti, et näha tervet võistlust

Peale võistlust sai arutatud AO järgmise hooaja teemadel ja autasustasime parimaid(Nii nagu ikka :)). Kell oli 22.30, tõmbasin üritusele joone alla, lõin kõrtsiukse(Mäeküla Kõrts) pauguga kinni ja asusin rada maha võtma. Enne seda sai Gert "autoorienteerumise jumal" Silling kätte Haapsalus metsa jäänud auto esiosa detailid. Kuidas ta pool autot Haapsallu autoorienteerumise rajale jättis? See on müstika, mida peaks lahendama IKS-Vailsi tegelased Mulder ja S-Kalli.

Tõmbasin jalga oma kummikud, ajasin masina soojaks ja tuiskasin rõõmsalt rada maha võtma. Rõõmu jätkus kuni parklast välja keeramiseni. Ilm oli nii udune, teed nii libedad ja taevast sadas midagi väga ebamäärast. Võtsin ära 3 punkti ja loobusin. Sama tempoga jätkates oleks mul hommikuni läinud, arvestades, et raja mahapanek toimus valges ja aega kulus 7,5 tundi. 

Rõõmsa tujuga kihutasin kodu poole, udu oli nii tihe, tuled nii mudased, et tundsin ennast ühe tuntud multifilmi kangelasena.

Jõudsin südaöösel linna ja kruiisisin mõnuga Järvevana teel ja järsku... Oh sa püha püss. 

Sellist ummikut ei näe isegi kella viiese tipptunni ajal. Ligi 20 autot oli pargitud tee pervele ja nende juhid olid Eesti Politsei masinates oma joovet kinnitamas. Olin enese teadmata sattunud aktsiooni "Kõik Puhuvad". Puhusin ka mina kena naispolitseiniku huulikusse(Ikka alkomeetri omasse) ja sain loa jätkata sõitu. Aga, no kuhu sa sõidad kui su ees peatunud 2 autot(Oot-oot enne oli 20, nüüd 2 lisaks = 22?) on taas joobes juhiga ja neid autost välja kistakse. Autod jäävad keset teed ja otsitakse politseinikku, kes need tee pervele pargiks. Peale 15 minutilist seismist ja tasuta kino sain jätkata sõitu.

Kallis eestlane, tahaks esitada sulle küsimuse, mida ilmestab tuntud klipp: 

Nu vot, nüüd jõuan tegelikult selle osani, millega ma seda postitust alustasin. Käisin täna seda rada maha võtmas. Minu arust on see kõige igavam tegevus. Kõik osalejad on rahulolevana(loodetavasti) koju läinud ja sina üksinda võimled seal metsas. Selline kopikas on ees. Istusin tuima näoga auto roolis ja mõtlesin, et vaataks kui kiiresti ma selle raja maha saan võtta. Tegin võistluse iseendaga ja tulemuseks on:

3 tundi kiirem sõit kui rada maha pannes

Ega see võistlus iseendaga nii roosiline ei olnudki. Teed olid ikka jube libedad ja ühes kurvis olev jää koostöös jääl oleva veega viis mu teelt. Tegin kolm spinni ja maandusin taguotsaga(mitte enda vaid masina) madalas kraavis. Sain ise välja ja jätkasin rahulikumas tempos. 

Peale raja mahavõttu sõitsin taas Tallinna poole ja selle tunniga suutsin genereerida nii palju uusi ideid, et süda läks pahaks. Tahaks neid juba rakendada... 

... enne aga pean reedel suuna võtma Viljandisse, et seal panna maha selle aasta viimane autoorienteerumise rada - Motohobi iga-aastane megaprojekt(sellest projektist kirjutan ma juba üsna pea)

10 autot, 6 tundi, 250 km

Kokkuvõtteks võib öelda, et olen haige.. Tänapäeval on väga lihtne endale ise diagnoosi panna. Lähed netti ja vaatad sümptomeid. Minu diagnoosiks on Coralis Autoorientalis(autoorienteerumiste korraldamisest sõltuvuses olev inimene).

Jama jamas kinni - Eesti KÄKIMEISTRID

Jah, elu on üks tore seiklus, kus iga uus päev toob üha uusi ootamatusi. Mõned on head, aga sageli keeratakse sulle kokku paras käkk. Viimane piisk minu karikasse langes Haapsalus autoorienteerumist korraldades. Päev enne võistlust leidsin end olukorrast, kus piduliku bändiga lõpetamise asemel restoranis, pakuti võimalust osaliselt hotelli lobby´s ja osaliselt kuskil kõrvalises (personali)ruumis süüa, parimaid autasustada ja muljeid vahetada. Muide, meil oli kokkuleppe, et täpsustan osalejate lõpliku arvu hiljemalt 5 päeva enne üritust ja esialgu rääkisime osalejatest 100 + rahvast. Kokkulepe oli sõlmitud suuliselt ja 1,5 kuud varem. Päev enne üritust selgus, et kogu hotell on soomlastele välja müüdud ja restorani ning isegi buffee ossa meid kuidagi ei mahuta. Nii tore....

Õnneks tuli viimases hädas appi Cafe Tallinna omanik ja lubas võistluse lõpu teha oma kohvikus Rannarootsi Keskuses. Müts maha mehe ees ja kokkuvõttes võib öelda, et lõpp hea kõik hea. PS! Teenindus ja toitude maitse selles kohvikus on väga kõrgel tasemel ja julgen seda kohta kõigile soovitada. Infot saad: www.cafetallinn.ee

Peale seda jama tabasin ennast mõttelt, et kas tõesti ei saa Eestis partnereid usaldada ja kui pole kirjaliku lepingut, siis sõidetakse sust lihtsalt teerulliga üle? Viskasin pilgu lähiminevikku ja leidsin ennast KÄKKLÄND-ist. Kuna olen juba mõnda aega naisemees, siis heaks näiteks on mu enda pulm, kus "käru keerasid" söögipakkuja ehk moodsas keeles catering(Grillitud köögiviljade asemel vesised külmutatud junnid), peokoht(Järgmisel hommikul pulmalisi sõimates ja raha juurde nõudes. Eriti koomiline oli, et kästi oma prügi ise ära viia) Pühapäeval??? Kuhu????) juuksur(Kokkulepitud pulmasoeng pruudile polnud see, mis olema pidi ja lisaks nõuti poole suuremat summat kui algselt oli kokkulepitud). Aga muidu oli pulm tore :)

Väga mõnusad ja põhjalikult ettevalmistunud "Maanteeröövlid" peatasid me pulmarongi

Teine käkkide laine tuli meelde ühe meeskonnakoolitusega 2013 aasta sügisel, kus kokkulepped taaskord ei maksnud midagi. Situatsioon oli ise järgmine: Soovisin viite 12 inimese telki, mis oleks köetud ja kus sees oleks madratsid. Lisaks soovisin kahte termost kuuma veega. Sain küll mis tahtsin, aga....

Telkide juurde jõudes suitses üks korsten ja termostes loksus külm vesi. 4 jääkülma telki seisid nukrana ja kõigis telkides puudusid madratsid. Oli külm aeg ja klientideks olid enamjaolt naised. Küsimuse peale, et miks 4 telki külmad on, vastati rahuliku südamega, et eks ise kütke. Kel külm, see kütab. Madratsid puuduvad sellepärast, et meil on õppus samal ajal. Hallo?? Aga miks te seda varem ei maininud?? Järsku hakkas õppus??

Nojah, telkide asemel ööbisid osalejad kallis hotellis ja sain hotelliarve 1450-le eurole. Järgmine hommik jätkus koolitus ja kella 9-ks oli tellitud osalejatele 20 jalgratast. Kell oli 9 ja rattaid polnud. Laenutaja ei võtnud telefoni. Kell 11 sain ta lõpuks kätte ja oh üllatust. Ta oli kogemata päevad sassi ajanud ja selle ürituse üldse ära unustanud. Kaks tundi pidid osalejad ilma ratasteta vantsima ja kella 10-ks jõuti poodi, kust hangiti "Sikspäkid" ja sealt edasi oli õudus kuubis. Meeskonnakoolitusest sai skets tuntud Tujurikkuja episoodist, kus purjusujujate koondis basseinis üksteiselt mõõtu võttis. Kes ei tea millest jutt, siis väike mälu värskendus:

Need kaks eelpool toodud näidet on vaid väike osa käkkidest, mis viimasel ajal on kokku keeratud. Kas tõesti ei hooli ettevõtjad oma mainest ja kas on olemas tegijaid, keda võiks usaldada?

JAH on olemas tegijaid, kes hoolivad ja keda võib usaldada. Eestlane, tuntud oma tagasihoidlikusega, ei tõtta eriti kiitma ja häid sõnu ütlema. Sellest on tegelikult väga kahju. Võtan natuke hoogu ja toon täna kaks tõsist tegijat teieni. Need kaks ettevõtet ei ole mind kunagi alt vedanud ja olen saanud alati seda mida tahtnud. Vahel ka viimasel minutil ja peale tööaega, aga siit nad tulevad:

RT AUHINNAD - Ettevõtte, kes mõistab mu soove kinnisilmi ja annab endast alati kõik, et tulemus oleks viimase peal. Kuna mulle karikad eriti ei meeldi, siis olen valinud auhindade materjaliks klaasi. Ja klaasi RT Auhinnad töödelda juba oskab. Selle ettevõtte käest tulevad kõik Seiklusministeeriumi auhinnad. Ja kiiresti tulevad, viimasel hetkel tulevad, alati tulevad! Viimase 4 aasta jooksul pole ma pidanud kordagi pettuma ja ma loodan, et meie koostöö jätkub ka tulevikus. Aitäh Ria ja Ülar. RT Auhinnad koduleht asub: www.auhinnad.ee ja nad ise pesitsevad Tallinna Kesklinnas Rävala 19.

Teostus ja disain - RT Auhinnad 

Teostus ja disan taaskord - RT Auhinnad

Teine ettevõtte keda ma väga kiita tahaks on AFF OÜ. Seda ettevõtet iseloomustavad sõnad väike, töökas, kohusetundlik. Ka sellest ettevõttest olen ma saanud alati seda mida tahan. Lisaks suudavad nad tõelisest s*tast teha päris söödava saia. Ja seda päris mõistliku hinna eest. AFF-st tulevad kõik Seiklusministeeriumi kleepsud. Ka selles ettevõttes toimub mõistmine lennult ja vaja on vaid kaubale järele minna. Ainuke miinus selle ettevõtte juures on suhtlus(vb mõistame üksteist nii hästi, et ka see toimub lennult). Kui ma kavandi saadan, siis ei tea ma kunagi, kas see ka kohale jõudis. Samuti ei tea ma millal kleepsud valmis saavad. Keegi mulle meili vastu ei saada. Kui kokkulepitud päev on käes, siis lähen kohale ja oh imet. Siiamaani olen kõik kleepsud sealt õigeaegselt kätte saanud. Saatsin eelmise nädala lõpus trükki laupäevase Rajaajaja karikasarja viimase etapi kleepsu. Hiljemalt homme peaks selle kätte saama. Eks näis, kas saan. Infot selle kohta, et kas see kohale jõudis, millal valmis saab ja kas sellega aega tegeleda on, pole ma saanud :) Nad lähtuvad vist kõnekäänust: Vähem möla rohkem tööd! AFF-i koduleht asub: www.aff.ee ja nad ise asuvad Tondi Ärikeskuse taga punases putkas.

Kas see kleeps on homseks valmis? Loota võib, et on!

Tahaksin kõigile südamele panna, et kui keegi teeb head tööd, siis kiitke teda. Öelge paar ilusat sõna ja tunnustage ta ponnistusi, sest suvalisi KÄKIMEISTREID on kõik kohad täis! Kommentaarides võid anda märku oma positiivsetest kogemustest ja ka käkimeistritest kellest peaks kaarega mööda käima.

Kuidas hiidlane Tallinnas autoorienteerumisega alustas

Kes või mis on Retro Night Race? Vanad autoorienteerujad juba teavad, et see üritus sunnib hoovi nurgas seisvalt masinalt sambla maha kraapima ja hiired kindalaekast välja toksima. Just, see on orienteerumissari vanadele autodele. Kui vaadata ajas tagasi, siis minu esimene korraldatud võistlus Tallinnas oligi just Retro Night Race stardiga Linnahalli juurest. Aastaks oli siis 2010 ja kuupäevaks kolmas aprill. Rajale läks tol päeval 18 võistkonda ja eks see uus asi oli. Ega mind keegi eriti ei tundnud ja mäletan hästi Automoto foorumi kommentaare antud üritusele. Näiteks üks leebemaid: (On siukse nimega firma olemas? On Joonas Peakorraldaja nimeline isik reaalselt olemas? Millegipärast tekitab perekonnanimi kahtlust?). Eks see Väärtnõu ole jah üks kummaline nimi :p 

Kes tahab selle ürituse teemat lugeda, siis kaevasin selle Automoto foorumi sügavustest välja ja siin see on: http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=32079 

Lugesin ise ka selle teema uuesti läbi. Johhaidii kui palju probleeme võis Hiiumaa mehe Tallinna tulek tekitada. Igaljuhul sai see võistlus ühele poole ja sealt hakkas see sari vaikselt veerema. Samal aastal toimus veel sarja 2 võistlus ja järgmist etappi tuli oodata ligi aasta. 

Aastal 2011 toimus sarja 3. etapp ikka endiselt Tallinnas. Võistlus sai stardi Lasnamäelt ja rada kulges lennujaama ees ja taga. Rajale läks 13 võistkonda ja nende liikumisteid ja punktide läbimistaktikaid saab vaadata siit: http://tracklog.us/event/24/

Samal aastal liikus sari ka esimest korda Hiiumaale. Rajale startis 20 võistkonda ja neist tulemuse sai kirja 18 tiimi.

Retro Night Race 4 Hiiumaal

Sarja 5 ja 6 etapp leidsid aset taaskord Tallinnas. 5 etapi eripäraks oli see, et kõik võistlejad sõitsid sama rada, aga erinevatel aegadel. Peale punkti grupi võtmist pidid osalejad tulema tagasi starti. Nii sõideti 5 erinevat ringi. Kuidas võistlejad rajal hakkama said, seda saad vaadata siit:
http://tracklog.us/event/44/

Retro Night Race 5

Kuuendal etapil tuli osalejatel ragistada kõvasti ajusid. Kaardil oli punkte rohkem kui looduses. Stereogrammidesse olid peidetud numbrid, et kuhu punkti minema ei pea. 

Retro Night Race 6

Aastal 2012 toimus kolm Retro Night Race(7,8,9) Kaks esimest neist toimusid taaskord Tallinnas ja viimane neist lumises Keilas. Keila etapp toimus veel minu sünnipäeval ja kingiks sain kokkujooksnud Toyota mootori. Nice :)


Retro Night Race 7 sai stardi Paljassaare otsast. 4 tunni jooksul tuli leida punkte väga vana kaardi abil. Toon ühe kaarti näiteks. Kokku oli rajal 3 kaarti. 

Retro Night Race 7(Tõelisel Retro kaardil) Kas tunned ära koha?

Retro Night Race 8 toimus Nõmmel ja esimest korda sai võistluse nimi tõlgitud eesti keelde. Retro Õhtu Võiduajamine - Kõlab päris ägedalt.

Retro Night Race 8 

Retro Night Race 9 oli põnev ka selle poolest(lisaks sellele, et ma oma auto mootorist ilma jäin), et stardis saadi kaks kaarti. Ühel oli ainult maastik ja teisel olid vaid punktid. Osalejate esimene ülesanne oli punktid teisele kaardile saada. Asja tegi keeruliseks see, et kaardid olid prinditud 250g paberile ja ei paistnud läbi. Tehnikaid oli mitmeid, aga parim oli vast nööpnõelaga auke torkida. :) Võistlejate liikumisteid saab vaadata koos punktidega kaardiga siit: http://sportrec.navirec.com/ui/#188d2fv

Retro Night Race 9

Aasta 2013-l toimus (st pidi toimuma) neli Retro Night Race-i(10,11,12,13). 10-nes toimus kohe aasta alguses 2. veebruaril ja see võistlus ristiti Savisaare ÖÖralliks. Miks just nii, seda saab lugeda järgnevast blogist: http://spordilinn.blogspot.com/2013/02/savisaare-ooralli.html 

Täpselt kuu pärast kolis Retro Night Race 11 Tartusse. Võistluse tracklogi saab vaadata taaskord siit: http://sportrec.navirec.com/ui/#18in5i0

Retro Night Race 11 Tartus

15. mail toimus taas Retro Night Race Tallinnas Nõmmel. Rada oli märgitud orienteerumiskaartidele ja üks kaardi näidis on siin:

Retro Night Race 12 Tallinnas Nõmmel

13 Retro Night Race pidi toimuma 24 august 2013, kuid võistlusele registreerus vaid 3 võistkonda. Seega jäi 13 võistlus ära. Vältimaks ebaõnne jätsin selle numbri vahele ja sellel aastal alustame Retro Night Race 14-ga.



Seega.......

Aeg on küps, et avada taaskord vanade autode orienteerumissari - Retro Night Race. Sellel aastal on kavas neli osavõistlust. Iga osavõistlus peaks avardama osalejate silmaringi ja olema mingilgi moel hariva suunitlusega. Esimene etapp leiab aset Tallinnas ja seda juba 29. aprillil. Võistluse teemaks on mälestused. Et mäletused ei kustuks, on paljudesse Tallinna kohtadesse paigaldatud erinevaid mälestusmärke ja mälestutahvleid. Tallinnas on neid üle 60 ja võistluse käigus tulebki neist umbes pooled, ehk 30 ülesse leida.

Võistlusala hõlmab kogu Tallinnat ja ürituse kestus on 3 tundi. Võistlusel ei ole kasutusel kaarti, vaid on antud kas foto mälestusmärgist, tekst mälestusmärgilt või mälestusmärgi autor. Tundes ära koha ja leides ülesse mälestusmärgi leiate mälestusmärgi lähedalt või küljest QR koodi, mille peate oma nutitelefoniga sisse skäneerima.

Võistluse start ja kogunemiskoht on Sidepataljoni taga asuva sõjaväekalmistu parkimisplats. Võistlus algab kogunemisega kell 19.00-st ja esimene auto saab rajale kell 20.00. Stardiintervall on 2 minutit. Võistluse lõpp on 23.00-00.00. Kuna kõigil vanatehnika omanikel on nädalavahetused niigi broneeritud siis üritus toimub nädala sees teisipäeva õhtul.

Võistluse starti on oodatud kõik osalejad, kelle istumise all on jõuvanker vanusega 25 ja rohkem aastat. Uuem tehnika võib saada starti korraldaja eriloal. Osalema ootame kuni 30 võistkonda.

Võistlusel tulevad kõikide osalejate külge GPS seadmed. GPS seade peab käima ka igas punktis. Punkte tuleb võtta õiges järjekorras ehk 1-2-3-4 jne. Võistkonna peale on vajalik vähemalt 1 nutitelefoni olemasolu.

Võistluse eemärgiks on tuua kokku vanatehnika omanikud, avardada nende silmaringi ja pakkuda tegusat ajaveetmist õhtuses Tallinnas. Võistlusmonent on sellel üritusel teisejärguline.

Võistlusele saab registreeruda läbi http://www.seiklusministeerium.ee/10593 lehe. Osavõtutasu võistkonnale on 25 eurot. Osalustasu saab tasuda kohapeal sularahas või ülekandega Seiklusministeerium OÜ arvelduarvele Swedbank 221051575334. Selgitusse tuleks lisada võistkonna nimi.

Küsimuste tekkimisel võib kontakteeruda 5226895(Joonas) või kirjutada Joonas@seiklusministeerium.ee 

Tagasivaade 5 linna karikale - Sapikaklubi üldvõit ja tõrv meepotis

Viimati sai siin blogis kajastatud Viie Linna Karika 3. etappi. Aeg on läinud lennates ja vahepeal on toimunud ka neljas ja viies etapp. Sari on saanud endale üldvõitja võistkond VOLREM-i näol ja kaksikvõidu kindlustas Sapikaklubi-le võistkond OK OKAS. 

Sarja võitja VOLREM. Teine koht OK OKAS ja kolmas koht M&M TEAM

Võtan aega ja vaatan tagasi kõigile etappidele. Alustan viimasest, ehk viiendast etapist.

Viimane etapp leidis lõpplahenduse Raplas. Nädal enne võistlust käisin kohapeal ja vaatasin välja punktikohad. Punkti kohti sain kokku 60 ja rajale neist jäi lõpuks 41. Kuna varasemal, nädal varem toimunud Rajaajaja Karikasarja 1. etapil, oli osa tähiseid jalutama läinud ja hiljem tagasi tulnud, siis otsustasin seekord panna võistluse ristsõnasse. Ristsõnasse selles mõttes, et lahenduse leiab punktist kohapealt ja punkt ei saa ära kaduda. NT: Mitu rohelist akent on hoonel? Sõites hoone juurde loed aknad üle ja paned vastuse ristsõnasse. Lihtne ja loogiline.

Kuna kontrollaeg oli 3 tundi, siis eeldasin, et võitja võtab kõik punktid. Plaanisin algelt ristsõna teha keerulisemaks, et punktid ja küsimused oleks suvalises järjekorras. Jõudes punkti, pead töötama läbi terve ristsõna, et saada aimu, mida selles punktis üldse küsitakse. Loobusin sellest mõttest, aga nagu näha, oli see vale otsus. Võitja võistkond suutis raja läbida müstilise 1 tunni ja 7 minutiga. Väga huvitaks selle võistkonna teekond. Kahjuks ei olnud sellel võistkonnal küljes gps träkkerit ja seega jääb see ka saladuseks. 

Rapla etapi I koht: GIRL POWER, II koht TuleMõistusKoju ja III koht OK OKAS ja SKAUT

Jõudes selle etapi võistkondade teekondade juurde tekib teatud kahtlusi. 15 tiimi said endale külge gps träkkeri ja nende teekondi on võimalik näha siit: 

Võistluse teekondi saad näha siit: http://sportrec.navirec.com/ui/#19h9ah1

Üks tähelepanelik võistleja saatis vihje, et vaadates võistkonna teekonda jääb arusaamatuks, et kuidas on võimalik saada ristsõnasse kõik õiged vastused. Otsustasin asju kontrollida ja mängisin maha võistkonna Skaut teekonna. Tuvastasin, et nad on käinud ainult 17 punkti juures. Osadest on suurel kiirusel mööda sõidetud ja pooli punkte pole üldse vaadatud. Kuidas saadi 41 õigest vastust? Kas siin on tunda pettuse lõhna? Kas ja kellega on tehtud koostööd? Otsustage ise. 

Kui võistkond Skaut annab ka oma selgitused, siis annan sellest ka teada.

Kuidas kujunsid lõpptulemused? Seda saate vaadata siit: http://www.seiklusministeerium.ee/public/rapla0309tulemused.pdf

Taas pean tõdema, et võistlustuhinas kaob võistlejatel mõistus. Mitte küll kõigil, aga mõnel siiski. Enne võistlust sai tungivalt rõhutatud, et põllul ja haljasaladel autodega mitte sõita. Aga ikka oli suutnud üks võistkond oma autoga sõita põllul. Mõtlen põldu, mis oli Ohvrikivi juures kaardi üleval servas. 

Kuuldes kaasvõitlejate kommentaare, siis ei peeta miskiks ka märki:

Tuima näoga sõidetakse märgi alt läbi. Mul on ääretult kahju, et võistlejad nii madalale langevad. Hea koha nimel tõmmatakse teistele vesi peale ja sülitatakse korraldaja reeglitele.

Siit ka üleskutse: See võistlus ei ole "ninast veri välja" sõit. Austades teisi austad iseennast. Kas tõesti on mõnus nautida sooritust, mis on tulnud ebaausal teel?

Tuleviks loodan näha ausat mängu! 

Otsused, otsused...

Laupäevasest võistlusest on möödas 2 päeva ja asjad hakkavad vaikselt paika loksuma. Olen langetanud raskeid otsuseid ja teinud valikuid, kus variantideks on: a) sitt lahendus, b) vähem sitem lahendus. Võistluse käigus sai keeratud kokku paras käkk ja tekkis nokk kinni, saba lahti olukord. Postkast on kirjadest punane nii ühest kui teisest vaatenurgast lähtudes ja kõik soovivad saada õigust. Millest käib jutt? Jutt on 26 punktist ja sealt algavast joonorienteerumisest. Kuna 26 punkt oli sattunud kaardile valesti(väga loll juhus, sest rada maha pannes võtsin kodust kogemata vanema kaardi, kus ei olnud viimast parandust peal), siis ei leidnud paljud võistlejad seda punkti. Teine kehv situatsioon tekkis joonorienteerumisega.

Peale rohkeid kõnesid võistkondade poolt(8 tk), kus kirjeldati joonorienteerumise vigu, otsutasime viia punkti 26 sildi, mis ütleb, et joon-o ei ole sõidetav. Nii sai osa võistlejaid info, et pole mõtet sellele joonele minna. Üllatus oli väga suur kui tulid esimesed võistkonnad finishisse ja ütlesid, et oli ikkagi sõidetav. Nüüd oligi tekkinud olukord, kus osa võistlejaid läbis raja ja kulutas aega, teised ei saanud rajale(kuna silt ütles, et pole mõtet minna) ja ei kulutanud aega, samas ei saanud ka punkte(mida oleks võibolla saanud). Tuli vastu võtta otsus, mis kellelegi ikka kahjulik on. Seekord otsustasin tühistada joone ja keegi sellest punkte ei saanud. Kahjuks joon-o läbijatele aega tagasi keerata ei saa, aga positiivse poole pealt saab öelda, et olite tublid. Siin kehtiks mõttetera: ära sitta torgi, muidu läheb haisema. Poleks seda silti sinna punkti viinud, oleks kõigil olnud võrdne võimalus. Järgmine kord olen targem :) Loodetavasti.

Aga nüüd positiivse nurga alt :)

Päev algas meile varakult. Rada hakkasime maha panema kella 11 paiku. Peale 5 tunnist mässamist oli rada maas ja valmis osalejatele naudinguid pakkuma. Kell hakkas saama viis ja jõudes Kumu juurde, ootas meid ees juba esimene võistkond. Võistkond Rush, kes lootis kohapeal end kirja panna. Kuna registreerunud võistkondi oli 40 ja kaarte oli ka 40, siis oli nende lootuseks rajale saada ainult kellegi teise mitte kohale ilmumine. Nende lootus ka täitus, kuna kohale ei jõudnud võistkond Xclubüberfight.

Peale infokoosolekut alustasime startidega ja nii nagu ma kartnud olingi, tekkis tohutu hulk probleeme. Hoiatasin osalejaid meili teel, et palun tehke endale asjad selgeks ja proovige järgi, et kõik asjad toimivad. Siiski oli stardis vähemalt pooltel osalejatel probleeme punktide skäneerimisega. Pärast suurt segadust said võistlejad rajale ja võistlus tundus päris pingeline.

Screenshot GPS jälgimisest. Jälgimise link allpool

Võistlejate esimene ülesanne oli läbida 5-st punktist koosnev rada Paepargis. Sellega said ka kõik võistlejad edukalt hakkama.

Esimene ülesanne: Läbida 5 punkti õiges järjekorras

Edasi võisid võistkonnad läbida punkte vabalt valitud järjekorras. Rajal oli nii fotosid:

Punkti nr 12 võis saada nii kalda pealt kui alt memoriaali juurest

Kui aerofotosid: 

Aerofotod Viimsist(Rajameister Tomi keeras neid veel peegelpilt

Võistlusel oli ka lisaülesandeid, kus osalejatel tuli võtta julgus kokku ja minna maaalla. Maaall tuli osalejatel leida helkuriga tähti. Et asi keerulisem oleks, panime punkrisse sarnaseid tähti(nt kaks E-d, kas C-d). Mõtlesime algul, et ostame ära ühe kodutu ja viime ta punkrisse õlli libistama ning paneme ühe tähe talle kaela. Loobusime siiski sellest ideest, kuna keegi võib selle tagajärjel südameinfarkti saada. Viisime hoopis punkrisse ühe helendava luukere(Mis peale võistlust kaduma läks), aga see ei hirmutanud kedagi. Üldse oli seal maaall päris hubane(Niivõrd kuivõrd põlenud punkris üldse saab olla). Oma osa oli sellest võistlejail, kel palju lampe ja tegid seal ruumid päris valgeks.

Osadele võistkondadele valmistas segadust, see et kas seal punkrite ja maja juures peaks ka QR kood olema. Jah, pidi küll. Kuigi maja juurest oli see qr kood jalutama läinud. Panime selle välisukse külge. Võistluse alguses seda seal enam ei olnud. Samas põnev on see, et 5 võistkonda suutis selle punkti leida. Kust, see jääb mulle arusaamatuks. Igaljuhul ei läinud see punkt arvesse, sest ta ei olnud seal kuhu me ta panime. Ühe punkri ukse eest oli ka tähis minema visatud, aga saime selle tagasi enne esimesi võistlejaid. (Ma ei saa aru, sildi peale on kirjutatud, et ära riku, toimub võistlus! Ikka on kellelgi vaja, mõttetut plast tahvlit näppida ja sellega "nalja" teha)

Võistluse lõpp viis meid Viimsisse ja finish oli plaanitud sellisesse kohta nagu Jussi Õlletuba. Päeval pubist mööda sõites jäi silma, et õhtul esineb Üllar 

Pilt: Elu24 Üllar Jörberg

Hakkasin mõtlema, et kas me sinna pubisse siis ikka mahume? Kontsert on veel täiesti tasuta. Võtsin kõne pubi omanikule ja oh üllatust. Omanik oli päevad sassi ajanud ja arvas, et me võistlus on esmaspäeval. Kiire orgunni järel siiski tekitati meile laud, kus saaksime võistlejaid vastu võtta. Jörpa tuli peale ja rahvast aina kogunes, lõpuks ei jäänud meil muud üle kui kolida õue.

Kuna osa võistlejaid fikseeris punkte qr koodiga, osa kirjutas neid paberile, siis oli finishis liiga palju paberimajandust. Otsustasime, et laseme osalejad koju ja teeme tulemused hiljem teatavaks. Õigesti tegime, sest lõplikud tulemused said kokku alles täna. Saime kinnitust, et qr kood ei sobi nii suurte rahvamassidega võistlusele ja pimedasse aega. Järgmine võistlus peaks toimuma SI kaardiga.

Kuidas kellelgi läks seda saab vaadata siit: http://www.seiklusministeerium.ee/public/tulemused1101.pdf
GPS jälgimise link on saadaval siit: http://sportrec.navirec.com/ui/#199938e
Võistluse legend on saadaval siit: http://www.seiklusministeerium.ee/public/legend1101.pdf

Nüüd aga lisan natuke tõrve meepotti. Ei tahaks uskuda, et võistlejad sellega hakkama said, aga mõte kaldub selles suunas.

Nimelt pühapäeval rada maha võttes olid kadunud helkurtähised nii majast, suurest- kui ka väiksest punkrist. 18 paigaldatud tähisest leidsime ülesse 8. Samuti oli kadunud meie luukere. Tähed punkrites ei tohiks suvalisele inimesele silma eriti hakata. Eriti veel punkri teisel korrusel. Ok, suvaline inimene sattudes ühte punkrisse võib sealt mõne tähe leida, aga et kõigis kolmes, üksteisest suht kaugel asuvates kohtades on sama käekiri. Kahtlane igaljuhul.

Omalt poolt tahan lõpetuseks vabandada kõigi osalejate ees, kes tunnevad, et neile on ülekohut tehtud. Loodan, et segadus tulemustega ja valesti paigaldatud punkt ei võtnud ära orienteerumise isu ja loodan teid kõiki kohata juba järgmisel etapil Viljandis. NB! Etapp toimub 15. veebruaril(Algselt oli kirjas 1. veebruar)

Lõpuks jõudsin testima...

Panin lapse magama ja mõtlesin, et nüüd on õige aeg teha ära oma lubatud täpsustest - Telefon vs GPS. Ajasin riided selga ja hüppasin välja. Kuna tegemist on ikka "tõsise" testiga, siis tuleb välja tuua ka ilmaolud testi toimumise kohas:

Ilmajaam.ee - Hetke ilm Nõmmel

Ega see väga hea ilm ei ole. Vihma sajab ja pilved segavad gps signaali(Naised saunas rääkisid). Igatahes, mis seal ikka, test on test ja ilm on ilm. Esimeses punktis sai mul kohe gps-i aku tühjaks ja pidin seda autos laadima. Õige, ma ei ole ju rääkinud oma testitavatest seadmetest.

Seade nr 1 - GPS Garmin Nüvi 360 - Testis märgitud GPS

Seade nr 2 - Nutitelefon Samsung Galaxy Y - Testis märgitud Telefon

Etalon(Kontrollmõõt) - Maaameti kaardirakendus

Käisin läbi 6(Loe kuus) punkti ja fikseerisin samal ajahetkel punkti koordinaadid mõlema seadmega. Laadisin andmed toas arvutisse ja võtsin Maaameti kaardirakendusest soovitud punktide koordinaadid ja lisasin need kaardile. Tulemused on siin:

Punane tekst näitab kõrvalekallet Maaameti andmetest

Nagu tulemustest näha on kolme punkti puhul täpsem olnud gps seade. Kahe punkti puhul on täpsem telefon ja 1 punkt on täpselt sama kõrvelekaldega. Punkt nr 6, kus telefon eksis kõige rohkem on 9-kordsete majade vahel. Punkt nr 5, kus telefon jälle gps-i võitis on suurte kuuskede all. Ülejäänud punktid on suhteliselt lagedatel aladel.

Tuletan meelde ka testi eesmärgi - Kas nutitelefoni saab usaldada autoorienteerumisraja mahamärkimisel?

Kokkuvõte: Asi on maitses, aga mina usaldaks telefoni küll. Suurte objektide vahel võib tekkida kahtlusi, aga siis saab asjad gps-ga üle kontrollida. Seega võib telefoni oma varustusse võtta ja gps-seadme varusse lükata........ VÕI HOOPIS.... 

.... olin just seda postitust lõpetamas, kui Facebook andis teada uuest sõnumist. Avasin sõnumi ja mis ma sealt leidsin: Üks sõber(Priit nimeks), oli kuidagi sattunud mu blogi lugema ja saatis lingi kuidas vahetada gps seadmel akut:

Ega ma väga suur elektroonik ei ole, aga tundub, et sellise tööga peaksin isegi mina hakkama saama. Iseasi on see, et kust selle aku saada võiks. Kas keegi oskab öelda, kust ja kas üldse Eestist sellist akut saada on? 

Sarnane aku probleem hakkas mind kummitama nutitelefoniga. Üha sagedamini sai just kõige vajalikumal hetkel aku tühjaks. Kas trenni tehes või mõnda võistlust korraldades. Kuna ma kasutan oma telefoni väga erinevatel otstarvetel: Sports-trackeriga salvestan treeninguid, MOBO-ga(Mobiiliorienteerumine) käin orienteerumas, Savepointiga planeerin AO radasid, Zellot kasutan raadiosaatja asemel ja lisaks kuulan veel raadiot, teen mõnikord pilti ning vaatan meili, siis aku üle päeva vastu ei pea. Lahendus on siin: 

Kolm lisaakut, mille kestavad päris hästi

Tellisin E-Bay-st endale kolm lisaakut. Algselt vaatasin Eestis hindasid, aga need olid ajuvabad. Ühe aku hind sõltuvalt müüjast oli 30-45 euro vahel. E-Bays oli aku hinnaks 7 dollarit(Nii umbes 5 eurot). Tellisin siis nii igaksjuhuks 3 tükki. Pakk jõudis Ameerikast minuni 9 päevaga. Pole üldse paha. Nüüd veab 3 päeva seiklust ilma laadimata välja.

Auto kui orienteerumiskaart

Pikalt olen mõelnud, et kuidas Seiklusministeeriumit rahvale lähemale tuua. Olen kaalnud erinevaid lahendusi tele, raadio, ajalehe- ja muu reklaami näol. Ükski lahendus ei ole olnud sobiv ja siis mõtlesin, et teeks Seiklusministeeriumi auto rohkem pilkupüüdvamaks. Allpool on üks kavand autost. Kas lõpptulemus ka selline on, seda näitab lähiaeg.

Täpsustest - Nutitelefonid vs GPS seadmed

Istusin diivanil rahuloleva näoga. Sain ju eile kõik AO punktid uuesti telefoni püüda. Käisin raja läbi ja täpsustasin kustutatud punktid. Nutifon koos rakendusega Savepoint töötas seekord laitmatult. Rada oli peale öist vihma muutunud veelgi pehmemaks. 

Peale mõnigast surfamist Facebookis(Midagi paremat ei ole niikuinii teha) avastasin, et Autoorienteerumise kommuunis oli Gert teinud postituse. Postitus oli vastuseks mu ägedale rakendusele - 

See äge rakendus märgib tänu telefoni sitale kepsule punkte sinna kuhu jumal juhatab... Nii, et ära väga sellele looda.

See kommentaar sütitas minus võimsa leegi. Kas tõesti? Kust sa seda võtad? 

Kuna mul on palju vaba aega ja vahel on hea lapse juurest õue mõistust tuulutama(Loe: Kaalu langetama) minna, siis ostustasin teha pisikese katse.  

Katsetuse käigus võtan 10 punkti ja fikseerin need samal ajahetkel nii gepsu kui nutitelefoniga. Saadud tulemused panen kaardile ja  ja võrdlen Gepsu ja Nutifoni gps erinevust. Katsetus ei pretendeeri absoluutsele tõele, aga mingi pildi ta siiski peaks andma.

Kuidas mul läks ja mida ma avastasin saab lugeda lähiajal.

Panen siia ka ühe pildi Männiku tee ja Valdeku tn ristis asuvast Neste Tanklast. Pildil on fikseeritud punktiks Neste tankla silt. Kui kellelgi on huvi ja tahtmist, siis võiks käia oma telefoni või gps-ga seal sildi juures ja fikseerida koordinaadid. Saadud koordinaadid, koos seadme infoga, millega punkt fikseeriti, võib postitada siia teema alla.

Maaameti kaardirakendus - Mis on Neste sildi koordinaadid?

Tahma-ahvid ehk kuidas me Tomiga rada planeerisime

Täna oli esimene päev üle 3 nädala, kus ma panin äratuskella helisema. Kella seitsmeks veel. Täitsa kukkunud, laupäeval nii vara ikka ei ärkaks. Ju ma olen vanaks jäänud, kunagi sai laupäeviti ikka lõunani magatud.

Kiire söök ja tankimine ning olin kella 8-ks Tomi ukse taga Mustamäel. Kaasas ahjusoojad kaardid ja telefonis ootamas äge rakendus. Tänane plaan oli vaadata üle 11. jaanuari autoorienteerumise punktid ja teha seda võimalikult kiirelt. Etteruttavalt võib öelda, et aega kulus tunduvalt rohkem kui algselt planeeritud. 

Esmalt võtsime suuna Savisaare tagalasse. Ilm oli sombune ja päike alles hakkas tõusma. Savipätsi maja juurde jõudsime pimedas. Selle maja taha sai maha märgitud võistluse esimene ülesanne. Mis, kus ja kuidas? Seda näeta juba võistlusel.

Pilt pärit: http://tiiatiik.blogspot.com

Edasine rajaluure jätkus juba valges ja punkte tuli aina juurde. Minu rakendus töötas laitmatult ja punktide märkimine oli lausa lust. Osa punkte sai küll sellisse kohta, kus lumega on päris keeruline autoga ligineda, aga see teebki asja põnevaks. Järgnevalt mõned meeleolu pildid rajalt:

 

Peale mitmetunnist seiklemist jõudsime raja põnevama osani. Vähemalt mulle tundub nii. Kuna võistlusjuhend lubas seiklust, siis seda saab järgmistes punktides täie raha eest. Osalejatele soovitan kummikuid ja rohkelt valgust taskulampide/pealampide näol, sest rada viib teid ka maaalla. Kuhu täpsemalt? Vaata pilte

Tunnel tühjusse

Põlenud ruumid

Tõeline põrgu ootab all :)

Pärast maaalust seiklust olime mõlemad sellised Tahma-Ahvid. Riietel oli juures tõelise tuletõrjuja lõhn ja mu jalatsid ei olnud just väga ilusad. Ei hakka neid ka pildistama, võib olla läheb mõnel võistluse isu üle.Ja mis te neist ikka vahite. Tavalised Puma ketsid, korraliku plägaga koos.

NB! Lisaks maaalustele punktidele on ka ronimispunkte, kus tuleb püüelda kõrgustesse.

Olime hoogsalt 25 punkti üle tsekkinud kui mind tabas totaalne ebaõnn. Minu vahva rakendus koos punktidega otsustas taskus ise tegutsema hakata. Kuna klahvilukku polnud peal, siis suutis mu telefon kõik varem läbi käidud punktid kustutada. Siit ka tarkusetera: Parem klahvid lukus kui tühjus hinges(telefonis).

Nutuse näoga sai edasine rada ülevaadatud ja leidsime veel palju ägedaid kohti. Nendest saate aga aimu juba ise rajale startides. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et rada sai mahamärgitud. Aega kulus 5,5 tundi ja kilomeetreid tuli 60. Telefon tegi tühjaks 2 akut ja koju jõudsid kahe sitase ketsiga. Pühin pisarad ja lähen eluga edasi :)