Kuidas ma Haapsalus SPA-s käisin ehk Autoorienteerumise Talvekarika 2. etapp

Et olla aus, siis tuleks alustada täiesti algusest. Kerime aega tagasi ja kuupäevaks on 9 jaanuar, lumine laupäev ja asukoht on Saunapunkti metsamaja. Just seal avasin ma registreerimise Autoorienteerumise Talvekarika 2. etapile Haapsalus. Seekord oli mul plaanis ühendada mitu head asja - hea võistlus, perepuhkus ja sõpradega chill spas. Aeg läks ja võtsin ühendust uuesti avatud(oli läbimas/läbinud uuenduskuuri) Framare spa-ga, et broneerida perele ööbimine ja uurida võistluse lõpu asukoha kohta. Idee oli kõik osalejad peale võistlust spa-sse saata ja õhtul üheskoos muljetada. Ideeks see paraku aga jäigi. Rääkides hotelli esindajaga läbi tehti mulle "hüper-super-giga-väga hea" pakkumine. Huvi pärast vaatasin hotelliveebi ja leidisin sealt sama pakkumise tunduvalt odavamalt. Hotelli poolne vastus hindade erinevuse ja hea diili kohta oli see, et ega me ei määra hotelliveebi hindu. Jutust jäi mulje, et seal ongi soodsam ja nii ongi. Ju siis on, sest hea diiliga ei jäänud vist kedagi ööbima. Selle ööbimise juurde tulen ma veel jutuga tagasi..

Võistluspäeva hommik, alustasin Tallinnast sõitu varakult ja ilm oli super. Päike paistis ja taevas oli sinine. Ei ühtegi pilve. Mida Haapsalu poole ma jõudsin, seda sombusemaks olukord muutus. Enne võistlust otsustasin kontrollida üle paari punkti asukoha ja paiknemise kaardil. Põhjus lihtne - selle võistluse punktid panin kaardile mälu järgi, sest mu GPS ei tahtnud koostööd teha. Tegelikult ei ole ta viimased pool aastat korralikult tööd teinud ja vedeleb rohkem lapse sahtlis. Kontrolli käigus tuvastasingi ühe punktiga möödapaneku ja sellest sai räägitud ka võistluseelsel koosolekul.

Kell lähenes keskpäevale ja stardini olid jäänud loetud minutid. Rahvast kogunes ja lõpuks oli kohal 26 võistkonda, kes järjest halveneva ilma kiuste rajale ka läksid. Kohal oli ka kohalik leht, kes tegi nii enne kui ka peale võistlust väikse uudisloo.

Lääne Elu reportaaz - Kuidas me 3 tundi silorulli otsisime
Lääne Elu artikkel - Läänemaal tuleb autode orienteerumine

Seiklusministeeriumi Autoorienteerumise Talvekarika 2. etapp Haapsalus 06.02.16

Kui kõik võistkonnad olid rajale läinud, sain natuke hinge tõmmata ja lasin seljanka supil hea maitsta. Üsna pea sain mureliku kõne, et esimene punkt on kadunud. Kuidas kadunud? No on kadunud, ei ole kusagil, tule vaata. Tõmbasin suu supist puhtaks ja sõitsin vaatama. No tõesti ole punkti. Aerosooliga värvitud täht oli seinalt lihtsalt mingil hetkel alla kukkunud. Pärast võistlust küsides, olid esimesed tiimid seda ikkagi ilusti seinal näinud. Ühesõnaga segadust kui palju. Vaatasin igaksjuhuks üle ka mõned teised punktid ja seal püsis värv väga ilusti. Tagantjärgi tarkusena võib öelda, et Haapsalu värvi valik oli ikka jube ebaõnnestunud. Värvi toon oli "80-ndate jõle-kollane", mis militaarsetelt objektidelt kuidagi välja ei tahtnud paista.

Ülejäänud võistlus läks väga rahulikult ja iga tiim toimetas oma nurgas. Õhtu saabudes seadsin spa parklasse ootele. Ja ei pidanudki kaua ootama, kui kohale lendasin 3 esimest tiimi. Kaks vabaklassi ja üks Retro klassi tiim. Päeva kiirema aja sõitiski välja Retro klassis võistelnud Tiim OK Okas oma Vaz 2106-ga. Nende sõit oli puhas, kiire ja nauditav. Distantsi kogunes 97 km ja aeg oli 3:04. 

Võistluse tulemused

Võistluse träkkid ehk osalejate liikumisteed

Nagu teravam pilk träkkidelt tuvastab, siis osa tiime eiras sissesõidukeelu märki. Seekord piirdub asi kollase kaardi ehk valju noomitusega aga Tartu etapil karistan ära iga fikseeritud rikkumise. Ja erilise tähelepanu all on just sel etapil kollase kaardi teeninud osalejad!

Võistkondi aina tuli ja kella 18.30-ks olid kõik tiimid metsast edukalt väljas. No peaaegu edukalt. Üks tiim oli rajalt väljasõitnud ja auto lõhkunud ja seega katkestas võistluse. Õnneks jäid osalejad terveks, mida ei saa aga auto kohta öelda.

Kuna arvuti aku andis võistluse lõpuks otsad, siis tulemuste tegemine jäi järgmisse päeva ja läksin ära spasse. Mis seal aga juhtus? Kuidas õhtu edasi läks? Seda juba järgmises osas!

Sport massidesse

Täna hommikul panin äratuse helisema natukene varasemaks. Muidu ärkan 5:22, aga täna tirises telefon juba 5:10. Viimase nädala ilmad tekitasid tunde, et just täna võiks teha selle aasta esimese treeningu ja sõita rattaga tööle. Ust avades, avanes lumelögane vaatepilt, mis erilist optimismi ei sisendanud. Siiski võtsin südame rindu ja läksin.

Eelinfoks võin öelda, et töökoht asub mul umbes 6 km kaugusel kodust ja teele jääb üks kõva tõus. Selle tõusu lõpuks olin ma suhteliselt läbi ja jõudsin tööle 24 minutiga kella kuueks. Seal vaadati mind ikka väga imeliku pilguga. Kuna peale lõunat oli mul kavas üks ärikohtumine kesklinnas, siis otsustasin kodust läbi käia ja ratta auto vastu vahetada. See oli tagantjärgi mõeldes õige otsus, sest higine ja üleni sopane tüüp ei mõjuks eriti usutavalt. Kuna rattal porilaudu polnud, nägin välja nagu püksi teinud asokas. Märga olekut kompenseeris see, et töölt koju sõites oli tõus vahetunud langusega ja see andis ka tunda sõiduajas. Sports-tracker rakendus andis läbitud distantsi ajaks 17 minutit.

Seda rakendust avades oli väga tore näha, et vahepeal on toimunud rakenduse uuendus, mis kohe avalehel soovitab rohkem liikuda. Nädalas võiks tema soovitusel liikuda tund ja 30 minutit. Peale tänast on mul läbitud 41 minutit ja kolm päeva on veel ees. Mulle see uuendus meeldib, kuidagi väga mugav ja põnev vaadata :)

Peale kahte rattaga sõidetud otsa oli tunne kuidagi positiivne ja mõnus oli olla. See ongi vist spordi võlu. Isegi väike liigutamine paneb tööle hea-tuju-olu hormoonid ja teeb olemise heaks. Kindlasti esimesel võimalusel uuesti.

Töökaaslase kommentaar: Tead, keegi hull on täna rattaga tulnud!

2016 - Minu aasta! Ja natuke ka teiste oma...

2016 aasta algas suurte plaanidega, nagu iga varasemgi aasta. Pikalt sai tehtud plaane ja seatud eesmärke nii eraelus kui Seiklusministeeriumi rindel. Kogemus varasematest aastatest on näidanud, et eks need ole suured illusioonid, mis üsna varsti heleda laksuga purunevad. Eelmisel aastal pidin ma olema hirmkõva orienteeruja ja koti pähe tõmbama paljudele. Reaalsus oli see, et ei sattunud kordagi metsa. Oleks siis kasvõi ühe korragi, aga ei... Lisaks pidin saavutama kõva sportliku vormi ja kaalunumber pidi algama 7-ga. Kurb tõsiasi oli see, et jõuluks sain kaalule hoopis elu suurima numbri 102. Pole üldse paha.

Ühesõnaga sai uued eesmärgid paika pandud ja alustatud tööd selles suunas. Nagu ikka, Hiiumaa meistriks orienteerumises, kaalule taas number, mis algab seitsmega. Lisaks peab Seiklusministeerium korraldama vähemalt 30 üritust, millega rahvas rahule jääb. Peale selle raske koorma tuleb teha niipalju tööd, et 2017 aasta talv veeta osaliselt soojal maal. Loota ju võib.

Seda aastat alustasin hoogsalt autoorienteerumise lainel. Plaani sai võetud 3 etapiline Seiklusministeeriumi Autoorienteerumise Talvekarikas, mis tänaseks on edukalt jõudmas viimase kolmanda Tartu etapini. 

Esimesel Tallinnas 9. jaanuaril toimunud etapil startis 26 tiimi. Teine Haapsalu etapp tõi starti sama palju tiime. Eks varsti ole näha, kas need osalusnumbrid saavad purustatud või feilin haledalt.

Täna on juba 11. veebruar ja see aasta on läinud lennates. Aktiivne tegevus nii avalike kui eraürituste rindel on päris ära väsitanud. Õnneks tuleb sellel nädalavahetusel väike hingetõmbe paus ja korraldan Sapikaklubi Talvepäevi. Talvepäevad viivad Sapikaklubi Hiiumaale, kus kaks päeva rahu ja vaikust peaks akud taas täis laadima. Nii minul kui masinal :) "Tarkade klubi" abiga saab äkki Sapikas voolu juhtmesse ja tule torru. Elame näeme!

Tulevane igapäeva auto :)