Kuidas ma Haapsalus SPA-s käisin ehk Autoorienteerumise Talvekarika 2. etapp

Et olla aus, siis tuleks alustada täiesti algusest. Kerime aega tagasi ja kuupäevaks on 9 jaanuar, lumine laupäev ja asukoht on Saunapunkti metsamaja. Just seal avasin ma registreerimise Autoorienteerumise Talvekarika 2. etapile Haapsalus. Seekord oli mul plaanis ühendada mitu head asja - hea võistlus, perepuhkus ja sõpradega chill spas. Aeg läks ja võtsin ühendust uuesti avatud(oli läbimas/läbinud uuenduskuuri) Framare spa-ga, et broneerida perele ööbimine ja uurida võistluse lõpu asukoha kohta. Idee oli kõik osalejad peale võistlust spa-sse saata ja õhtul üheskoos muljetada. Ideeks see paraku aga jäigi. Rääkides hotelli esindajaga läbi tehti mulle "hüper-super-giga-väga hea" pakkumine. Huvi pärast vaatasin hotelliveebi ja leidisin sealt sama pakkumise tunduvalt odavamalt. Hotelli poolne vastus hindade erinevuse ja hea diili kohta oli see, et ega me ei määra hotelliveebi hindu. Jutust jäi mulje, et seal ongi soodsam ja nii ongi. Ju siis on, sest hea diiliga ei jäänud vist kedagi ööbima. Selle ööbimise juurde tulen ma veel jutuga tagasi..

Võistluspäeva hommik, alustasin Tallinnast sõitu varakult ja ilm oli super. Päike paistis ja taevas oli sinine. Ei ühtegi pilve. Mida Haapsalu poole ma jõudsin, seda sombusemaks olukord muutus. Enne võistlust otsustasin kontrollida üle paari punkti asukoha ja paiknemise kaardil. Põhjus lihtne - selle võistluse punktid panin kaardile mälu järgi, sest mu GPS ei tahtnud koostööd teha. Tegelikult ei ole ta viimased pool aastat korralikult tööd teinud ja vedeleb rohkem lapse sahtlis. Kontrolli käigus tuvastasingi ühe punktiga möödapaneku ja sellest sai räägitud ka võistluseelsel koosolekul.

Kell lähenes keskpäevale ja stardini olid jäänud loetud minutid. Rahvast kogunes ja lõpuks oli kohal 26 võistkonda, kes järjest halveneva ilma kiuste rajale ka läksid. Kohal oli ka kohalik leht, kes tegi nii enne kui ka peale võistlust väikse uudisloo.

Lääne Elu reportaaz - Kuidas me 3 tundi silorulli otsisime
Lääne Elu artikkel - Läänemaal tuleb autode orienteerumine

Seiklusministeeriumi Autoorienteerumise Talvekarika 2. etapp Haapsalus 06.02.16

Kui kõik võistkonnad olid rajale läinud, sain natuke hinge tõmmata ja lasin seljanka supil hea maitsta. Üsna pea sain mureliku kõne, et esimene punkt on kadunud. Kuidas kadunud? No on kadunud, ei ole kusagil, tule vaata. Tõmbasin suu supist puhtaks ja sõitsin vaatama. No tõesti ole punkti. Aerosooliga värvitud täht oli seinalt lihtsalt mingil hetkel alla kukkunud. Pärast võistlust küsides, olid esimesed tiimid seda ikkagi ilusti seinal näinud. Ühesõnaga segadust kui palju. Vaatasin igaksjuhuks üle ka mõned teised punktid ja seal püsis värv väga ilusti. Tagantjärgi tarkusena võib öelda, et Haapsalu värvi valik oli ikka jube ebaõnnestunud. Värvi toon oli "80-ndate jõle-kollane", mis militaarsetelt objektidelt kuidagi välja ei tahtnud paista.

Ülejäänud võistlus läks väga rahulikult ja iga tiim toimetas oma nurgas. Õhtu saabudes seadsin spa parklasse ootele. Ja ei pidanudki kaua ootama, kui kohale lendasin 3 esimest tiimi. Kaks vabaklassi ja üks Retro klassi tiim. Päeva kiirema aja sõitiski välja Retro klassis võistelnud Tiim OK Okas oma Vaz 2106-ga. Nende sõit oli puhas, kiire ja nauditav. Distantsi kogunes 97 km ja aeg oli 3:04. 

Võistluse tulemused

Võistluse träkkid ehk osalejate liikumisteed

Nagu teravam pilk träkkidelt tuvastab, siis osa tiime eiras sissesõidukeelu märki. Seekord piirdub asi kollase kaardi ehk valju noomitusega aga Tartu etapil karistan ära iga fikseeritud rikkumise. Ja erilise tähelepanu all on just sel etapil kollase kaardi teeninud osalejad!

Võistkondi aina tuli ja kella 18.30-ks olid kõik tiimid metsast edukalt väljas. No peaaegu edukalt. Üks tiim oli rajalt väljasõitnud ja auto lõhkunud ja seega katkestas võistluse. Õnneks jäid osalejad terveks, mida ei saa aga auto kohta öelda.

Kuna arvuti aku andis võistluse lõpuks otsad, siis tulemuste tegemine jäi järgmisse päeva ja läksin ära spasse. Mis seal aga juhtus? Kuidas õhtu edasi läks? Seda juba järgmises osas!

Sport massidesse

Täna hommikul panin äratuse helisema natukene varasemaks. Muidu ärkan 5:22, aga täna tirises telefon juba 5:10. Viimase nädala ilmad tekitasid tunde, et just täna võiks teha selle aasta esimese treeningu ja sõita rattaga tööle. Ust avades, avanes lumelögane vaatepilt, mis erilist optimismi ei sisendanud. Siiski võtsin südame rindu ja läksin.

Eelinfoks võin öelda, et töökoht asub mul umbes 6 km kaugusel kodust ja teele jääb üks kõva tõus. Selle tõusu lõpuks olin ma suhteliselt läbi ja jõudsin tööle 24 minutiga kella kuueks. Seal vaadati mind ikka väga imeliku pilguga. Kuna peale lõunat oli mul kavas üks ärikohtumine kesklinnas, siis otsustasin kodust läbi käia ja ratta auto vastu vahetada. See oli tagantjärgi mõeldes õige otsus, sest higine ja üleni sopane tüüp ei mõjuks eriti usutavalt. Kuna rattal porilaudu polnud, nägin välja nagu püksi teinud asokas. Märga olekut kompenseeris see, et töölt koju sõites oli tõus vahetunud langusega ja see andis ka tunda sõiduajas. Sports-tracker rakendus andis läbitud distantsi ajaks 17 minutit.

Seda rakendust avades oli väga tore näha, et vahepeal on toimunud rakenduse uuendus, mis kohe avalehel soovitab rohkem liikuda. Nädalas võiks tema soovitusel liikuda tund ja 30 minutit. Peale tänast on mul läbitud 41 minutit ja kolm päeva on veel ees. Mulle see uuendus meeldib, kuidagi väga mugav ja põnev vaadata :)

Peale kahte rattaga sõidetud otsa oli tunne kuidagi positiivne ja mõnus oli olla. See ongi vist spordi võlu. Isegi väike liigutamine paneb tööle hea-tuju-olu hormoonid ja teeb olemise heaks. Kindlasti esimesel võimalusel uuesti.

Töökaaslase kommentaar: Tead, keegi hull on täna rattaga tulnud!

2016 - Minu aasta! Ja natuke ka teiste oma...

2016 aasta algas suurte plaanidega, nagu iga varasemgi aasta. Pikalt sai tehtud plaane ja seatud eesmärke nii eraelus kui Seiklusministeeriumi rindel. Kogemus varasematest aastatest on näidanud, et eks need ole suured illusioonid, mis üsna varsti heleda laksuga purunevad. Eelmisel aastal pidin ma olema hirmkõva orienteeruja ja koti pähe tõmbama paljudele. Reaalsus oli see, et ei sattunud kordagi metsa. Oleks siis kasvõi ühe korragi, aga ei... Lisaks pidin saavutama kõva sportliku vormi ja kaalunumber pidi algama 7-ga. Kurb tõsiasi oli see, et jõuluks sain kaalule hoopis elu suurima numbri 102. Pole üldse paha.

Ühesõnaga sai uued eesmärgid paika pandud ja alustatud tööd selles suunas. Nagu ikka, Hiiumaa meistriks orienteerumises, kaalule taas number, mis algab seitsmega. Lisaks peab Seiklusministeerium korraldama vähemalt 30 üritust, millega rahvas rahule jääb. Peale selle raske koorma tuleb teha niipalju tööd, et 2017 aasta talv veeta osaliselt soojal maal. Loota ju võib.

Seda aastat alustasin hoogsalt autoorienteerumise lainel. Plaani sai võetud 3 etapiline Seiklusministeeriumi Autoorienteerumise Talvekarikas, mis tänaseks on edukalt jõudmas viimase kolmanda Tartu etapini. 

Esimesel Tallinnas 9. jaanuaril toimunud etapil startis 26 tiimi. Teine Haapsalu etapp tõi starti sama palju tiime. Eks varsti ole näha, kas need osalusnumbrid saavad purustatud või feilin haledalt.

Täna on juba 11. veebruar ja see aasta on läinud lennates. Aktiivne tegevus nii avalike kui eraürituste rindel on päris ära väsitanud. Õnneks tuleb sellel nädalavahetusel väike hingetõmbe paus ja korraldan Sapikaklubi Talvepäevi. Talvepäevad viivad Sapikaklubi Hiiumaale, kus kaks päeva rahu ja vaikust peaks akud taas täis laadima. Nii minul kui masinal :) "Tarkade klubi" abiga saab äkki Sapikas voolu juhtmesse ja tule torru. Elame näeme!

Tulevane igapäeva auto :)

See on nii seatud, et aeg ei peatu, vaid aina edasi tõttab....

... ja veel sellisel kiirusel. Alustasin aastat tõsiste eesmärkidega mitmes valdkonnas. Üheks oli taas end vormi ajada ja tuua Hiiumaalt orienteerumise meistrikatelt vähemalt 3 kulda. Lootsin mai alguseks kaalule saada maksimaalselt 80 kg. Opaa, oli see vast unistus...

Kõik algas ilusti. Tõsine trenn ja vormi tõus. Kaalulangus ja super enesetunne. Kilomeetri ajad paranesid märgatavalt ja jalg oli väga kerge. Kaalgi langes mühinal ja saavutas piiri 88 kg jaanuari lõpuks. Lootsin, et see ilus trend jätkub ka veebruaris, aga kahjuks läksid asjad teisiti.

Väike linn La Gomeral, mis oli meie koduks rohkem kui kuu

Jaanuari lõpus viis Norwegiani lennuk meid  perega pikaks ajaks Kanaaridele La Gomera saarele. Sinna jäime 31-ks päevaks ja see pani mu super vormile kõva põntsu. Algne plaan oli ühendada puhkus trenniga, aga välja tuli ainult puhkus :P Odav vein ja maitsev sink, hea juust ja hommikused saiakesed viisid selle viimasegi. Isegi igapäevane hommikukõnd ei peatanud langust. Möödus kuu ja hea et ma lennukisse mahtusin. Eestis näitas kaal märtsi alguses 95 kg. No mis seal ikka, ega enam hullemaks minna ikka ei saa.

Saab ikka :)

Märtsi alguses sai läbi ka mu isaduspuhkus ja võtsin suuna taas palgatööle. Oi see oli raske algus :) 1,5 aastat kodus olemist ja tagasi tööl. Kuidagi ei saanud õigesse töörütmi ja päeva lõpuks olid täitsa laip. Oma osa väsimuses oli ka kahes vahetuses tööl käimises. Üks nädal algab tööpäev kell 06.00 ja kestab 14.30-ni. Järgmisel nädalal peab olema rivis kell 14.30 ja tuleb rügada kella 22.30-ni.

Lisaks palgatööle tuli tegeleda ka Seiklusministeeriumi ürituste ettevalmistuse ja läbiviimisega. Kokku tuli neid mai alguseks 8. Tegelikult päris palju, kui teha seda põhitöö kõrvalt. Ja nüüd tekkiski üks suur AGA. Asi, millest ma kunagi aru ei saanud, et kuidas inimestel ei ole aega?  Mul ka enam ei olnud. Ei sõprade, ei hobide, ei trenni ja mis kõige hullem isegi oma pere jaoks.

Mai algus, kevad, lillede lõhn ja HOK(Hiiumaa Orienteerujate Klubi) teadaanne - 30. mai toimub Hiiumaa MV Teateorienteerumises. Esimene võistlus 4st, kus oleks olnud võimalik võidelda medalite eest. Kahjuks jääb see võistlus suure ülekaalu ja olematu treenituse tõttu vahele ja kuldade võitmiseks on jäänud 3 viimast võimalust. Täna, 18 mail on kaalul 98 kg ja aeg tiksub armutult. Mul on jäänud järgmise kullani aega 48 päeva. 48 päeva et saavutada mingisugune vorm. Minu õnn on see, et tegemist on sprindiga ja pingutama peab maksimaalselt 2 km. Pean vastu? Ikka :) Minu esimene target:

Oi ma nüüd sõtkun :)

4. juuli 2015 - Hiiumaa MV Sprindis
2. august 2015 - Hiiumaa MV Lühirada
19. sept 2015 Hiiumaa MV Tavarada

Hea, et võistluse distants suureneb sarnaselt minu trenniga :)

Kuna trenni jõudmine on suhteliselt keeruline, siis soetasin endale sellise hirmkõva Crosstraineri.
Eile tegin oma esimesed 15 minutit ja võttis higiseks küll. Eks vaatame kuidas minema hakkab. Lähiajal valgustan teid oma tulemustest, edusammudest või tagasiminekutest.

2015 - õppimise ja õpetamise aasta

Uut aastat on olnud juba 3 päeva. Selle aja jooksul olen ma 3 korda trenni teinud ja tihedalt mõelnud. Parimad mõtted tulevad ikka joostes. Huvitav on see, et mõte hakkab tööle alles peale neljandat kilomeetrit. Enne seda on kannatus ja piin. Aga kui see piinarikas algus üle elada, siis võibki jääda jooksma. Kilomeetrid lähevad mõteldes ja enda imestuseks olen juba tunni jooksnud.

http://s2.quickmeme.com

Aga millest ma mõtlen? Mõtted keerlevad tihti autoorienteerumise ümber. Olen selgusele jõudnud, et 2015 aastal ma väga autoorienteerumistele kui võistlustele ei panusta. Eelmine aasta näitas, et huvi võistluste ja võistlemise vastu on suhteliselt nigel ja seega pole väga mõtet lolli mängida. Küsides osalejate arvamust, sain tagasisideks kaks vastust. Kumbki ei andnud päris selget pilti ja kahe osaleja arvamuse järgi ei saa ka väga seisukohti kujundada. Seega võtan see aasta vaiksemalt ja vaatan kuidas teistel läheb. Ja teisi tegijaid on hetkel mitmeid

Tänase seisuga on pildil Hulkuri Karikasari autorienteerumises. Hetkeseisuga on toimunud kaks etappi ja viis etappi on veel ees. Sarja veab Jüri Roost ja järgmine etapp peaks toimuma Pärnus juba 14. jaanuaril. Võimalik, et Seiklusministeerium on sellel võistlusel ka stardis. Tegemist on sellise sarjaga, kus võistluse võidu määrab suuresti õnn ja nutiseadme olemasolu. Esimesel etapil suutsin üksi sõites tulla kõrgele kolmandale kohale 14 tiimi hulgas. Teine etapp toimus Viljandis ja sellele ma kahjuks ei jõudnud. Osalejaid oli seal stardis 8 tiimi. Olin samal ajal küll Viljandis, aga ühte teist autoorienteerumist korraldamas. Hetkeseisuga on Hulkuri sarja kimbutamas autoorienteerumise suurim probleem - osalejate puudus. Eks aeg näitab, kas Jüri suudab starti tuua rohkem rahvast ja kas sari lõpuni vastu peab. Igaljuhul soovin Jürile edu ja kordaminekuid. Kellel on huvi selle sarja vastu, siis võib külastada sarja kodulehte - http://www.streetmoto.ee/hulkur

Teine sari, mis peaks olema tänaseks paberile saanud on endine Rajaajaja Karikasari. Sellel aastal alustab sari uue hooga ja kannab nime Eesti Autoorienteerumise Karikasari. Võistlusi peaks olema sellel aastal vähem kui eelmisel aastal(Eelmine aasta pidi algselt olema 11. etappi. Neist mitu jäi ära ja paljude kuupäevad ja korraldajad muutusid. Seega segadust oli palju ja seegi oli üheks põhjuseks, miks osalejate arv väga väikseks muutus). Minu soovitus oli selleks aastaks 5 etappi, aga eks ole näha, mida Gert Peakorraldaja Silling välja nuputab. Nagu ka varasematel aastatel, võtan ühe etapi korralduse enda peale ja sellel aastal püüan korraldada joon-orienteerumise etapi. Millal ja kus, see selgub lähima nädala jooksul. Jätan hetkel saladuseks ka sarja teised muudatused ja annan neist teada siis kui asi on Gerdi poolt valmis küpsetatud. Kui huvi, siis asjade käiku saab jälgida autoorienteerumise kodulehelt - http://www.autoorienteerumine.ee

Kolmas, neljas, viies ja kuues üritus, mis võiks autoorienteerumise valdkonda kuidagi minna ja osalejate pärast konkureerida on Uunikute Talveralli(Vanade autode joonorienteerumine legendi järgi), Tarvitet Massinate Väljasõit(Vanade autode joonorienteerumine Hiiumaal), Streetmoto orienteerumissari(Motoorienteerujate sari), Party Safari autoorienteerumised.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegevust jagub ja pole erilist mõtet veel ühte konkureerivat sarja või võistlust käigus hoida. See ongi üks põhjus, miks Seiklusministeerium hoiab sel aastal madalat profiili. Või kas siiski hoiab?

Viimased 3 aastat on õpetanud nii ise võistlustel autorooli keerates, kui teistele autoorienteerumisi tehes, et kogu süsteemil on üks suur puudus. See puudus on KOGEMUS või OSKUS sõita, planeerida ja analüüsida. Koguaeg käib sõit võidu ja hea tulemuse peale, aga kuidas tulemust saavutada, see ei oma erilist tähtsust. Olen ise läinud starti mõttega, et vaatame mis saab ja ju võistluse käigus saab asjad toimima. Tihti tuiskan rajale ilma eelneva eeltööta, raja planeeringuta ja oskuseta arvutada keskmisi kiirusi. Puudu tuleb ka teadmistest, et mis programmi ja kuidas keskmise kiiruse arvutamiseks kasutada ja kuidas käituda siis, kui olen teinud vea teevalikul ja pean tagurdama. Segadust tekitab see, et kes läheb punkti võtma kas juht või kaardilugeja. Viimaseid joon-orienteerumisi olengi sõitnud tunde järgi, et äkki läheb täppi. Usun, et minuga sarnaselt mõtlejaid on väga palju ja see on ka üks põhjus, mis ei tulda orienteeruma.

Jooksurajal suures tuules ringe nühkides mõistsin, et viimased aastad on mäng käinud valesse väravasse ja hea paralleeli saab tuua tava orienteerumisega, kus iga nädal on päevakud(Rada, kus on punktid maas ja saad testida oma vormi, kaardilugemisoskust, suunavalikuid ja muid elemente). Päevak on võimalus vormi kontrolliks ja enda proovile panekuks enne suuri võistlusi. Koht, kus saad harjutada ja proovida erinevaid lahendusi.

Seega on viimane aeg autoorienteerumise päästmiseks ja järeltulevate põlvkondade treenimiseks. Hetkeseis ongi selline, et uusi tulijaid peale ei tule ja iga aasta langeb mingi osa vanu olijaid lihtsalt ära. Lähtudes selle postituse pealkirjast - Õppimise ja õpetamise aasta -  võtan enda õlule autoorienteerumise tehnika õpetamise ja seda päevakute vormis. Hakkan suureks õpetlaseks Platoni ja Sokratese kõrval(Vähemalt oma arust)

http://funny.desivalley.com

Minu plaan näeb ette Tallinna linnas ja lähi ümbruses autoorienteerumise päevakute korraldamist just autoorienteerumise elementide pingevabaks harjutamiseks, tehnika testimiseks ja juhi/kaardilugeja omavahelise pingevaba koostöö harjutamiseks. Päevakul peetakse tulemuste arvestust, kuid auhindu ei jagata ja tegemist on kohaga, kus iga etapp peaks õpetama midagi uut. Suure rõhu panen just keskmise kiiruse, joon orienteerumise, legendi järgi sõitmise, hobuseraudade jms peale. Teine suurem teema on võistlusauto ja selle sisustus, ehk mis auto orienteerumiseks valida, mis abivahendid sinna paigutada, kuidas paigutada ja mida tuleks silmas pidada mugava töökeskkonna saamiseks.(Täna on olukord selline, et osalemas käiakse oma igapäeva autoga, aga kas on mõeldav, et Ott Tänak läheb võistlema oma pereauto Toyota Corollaga? Ega väga mõeldav ei ole? Sirvides Põhjamaade autoorienteerumise foorumeid on igas foorumis autode rubriik, kus räägitakse, ehitatakse ja tehakse autot autoorienteerumisele sobivaks) Õnneks on päevakul hea see, et osalema võid tulla tavalise (pere) autoga ja kuna harjutada saab linnatänavail, siis ei ole ka ohtu autot tolmuseks saada ja kriipida. Treenima võib tulla ka uunikum autoga, kartmata selle väärtuse langust. Iga etapi eel või järel saab toimuma "workshop" ehk töötuba, kus keegi targem inimene räägib oma kogemustest, autost, abivahenditest ja annab kasulikku nõu. Päevakud on plaanitud kahes osas. Kevadine ring ja sügisene ring. Mõlemas ringis toimub 6 päevakut. Päevakud saavad toimuma kaks korda kuus ja alustan nendega märtsi lõpus. Päevakud saavad toimuma pühapäeva õhtuti ja raja pikkus on orienteeruvalt 1 tund. Päevakute osalustasu on sümboolne ja mõeldud korralduskulude katteks. Esimene päevak on kõigile huvilistele ilma rahata.

Loodan, et läbi harjutamise ja elementide praktiseerimise saame endale tugeva ja oskusliku autoorienteerujate seltskonna, kes ei jääks häbisse ka Põhjamaade autoorienteerumise sarjades ning tuleb võistlema ka Eesti võistlusele. Ja just võistlema, mitte kobina peale tulemust tegema, et äkki seekord veab.... ei vea - HARJUTAMA PEAB!

Ja eks mul endalgi ole selle projektiga rauad tules. Läbi harjutamise loodan saada veelgi paremaks rajameistriks ja omandada oskusi, millega suudan pakkuda meeldejäävaid elamusi, põnevaid radade variatsioone ja emotsioone nii uutele kui vanadele olijatele.

Päevakute kalender on järgmine:

Kevadine ring

29. märts
12. aprill
26. aprill
10. mai
24. mai
07. juuni

Sügisene ring

23. august
06. september
20. september
04. oktoober
18. oktoober
01. november

Aitab mudaliigas trampimisest, aeg on viia Eesti Autoorienteerumine uuele tasemele. 

Tore oleks kommentaarides lugeda arvamusi ja ettepanekuid töötubade teemade, võistlus formaatide ja muu päevakutega kaasneva info kohta. Äkki on kellelgi häid ettepanekuid, ideid või soove, mida saaks päevaku raames teoks teha.

95-ga linnas

Meenutus 2014 aasta algusest.......... 

Oli mõnus teisipäeva õhtu. Ilm oli soe, aga natukene niiske. Otsustasin üle pika aja oma masina kuumaks ajada ja minna kihutama. Sain üsna ruttu hoo üles ja kihutasin kesklinna poole 95-ga. Mootor töötas hästi ja kiirus oli täitsa ok. Varsti hakkas tunduma, et mootor ei saa piisavalt õhku ja Tallinna Vanalinnas jäi 95 ikka mootorile natuke paljuks. Lisasin vett, mootor oli ikka kuum. Pidin vahetama käiku ja suure punnimise peale sain ka mäest üles....

Koht, kuhu ma suure punnimisega jõudsin oli Lindamägi: 

Lindamägi ja kuju Tallinna Vanalinnas

Kui sa arvad, et ma olen ilge liiklushuligaan, siis pean sind kahjuks kurvastama. Viimasel ajal on autosõitu olnud suhteliselt vähe ja enamuse ajast olen ma kas rullidel või sõtkelaual. Siiski on 95 kilo reaalsus, mis mul kukil istub ja sõidud raskeks teeb. Allamäge pole hullu, aga mäest ülesse on hoopis teine tera.

Võtsin endale aasta alguses eesmärgiks, et märtsi lõpus on kaalul 78 kilo. Märts on läbi ja kaalul on endiselt 95. Ega ma jaanuaris ja veebruaril eriti vaeva ei näinud. Veebruari lõpus võtsin ennast käsile ja treeningpäevik näitas märtsi kuu saavutuseks 30 treeningut, 344 km, 20480 kcal ja 39 tundi 45 minutit treeninguid. Kõik treeningud sai viidud läbi madalas pulsitsoonis ja põhja ladudes. Lihtne matemaatika näitab, et kaalulanguseks on vaja kulutada rohkem kaloreid kui sisse tööd.

Oi, kuidas mulle meeldib süüa :)

Seega jäi kaal ikka samaks nagu kuu alguses.............

AUGUST 2014

Mõnus suvi, uus kodu, palju õlut ja rohkelt grilli. Elu on ikka lill. Lill seni kuni kaalule astuda. Kaalul on 98,7 kg. Ega ma mingi kaalujälgija ole ja kaalu pärast ei põe. Kõht on küll kole suur, nagu arbuus ja jääb kõigile ette. Mitte mulle, vaid tuttavatele Hiiumaalt. Kõigil on midagi öelda. Vaadaku parem ise ennast.

Augustis tabas mind valus löök. Siit ilmast lahkus mu väga kallis vanaema. See pani mind tõsiselt järele mõtlema. Ta oli suhkruhaige ja just rasvumine kõhu piirkonnas on suhkruhaigust soodustavaks teguriks. Mõtlesin, et aitab jamast ja asusin usinasti treenima.

August - 26 treeningut. 22,5 tundi trenni. Läbitud 348 km ja kulutatud kaloreid 18200. Enamus trenne toimus rullidel või rattal ja kaalu kaotus oli 0.

September - 16 treenińgut. 16 tundi trenni. Läbitud 184 km ja kulutaud kaloreid 10630. Treeningutest poole moodustas jooks ja teise poole ratas.

Septembris oli trenne vähem kuna oli peal kerge tõbi ja üks nädal jäi treenigus vahele. Õnn oli see, et kaalust kadusid esimesed kilod. Kaalu kaotus septembris oli 2,5 kg.

Oktoober - 18 treeningut. 13,5 tundi trenni. Läbitud 129 km ja kulutatud kaloreid 10190. Kõik treeningud olid jooks ja see andis ka tulemust. Kaalust kadus 3,5 kg ja oktoobri lõpus näitas kaal 92,7

November - 11 treeningut 7,5 tundi trenni. Läbitud 66,5 km ja kulutatud kaloreid 6307. Kõik trennid oli jooks, aga novembri kaks viimast nädalat läksid jälle aia taha. Lõikasin varba küüsi ja läksin hoogu. Lõikasin sisse ja sellest tekkis nädalane paus, kus ei saanud korralikult käiagi. Teine nädal läks raisku erinevaid üritusi ette valmistades. Siiski suutsin oma suurt sööma isu kontrollides kaalule saada numbrid 88,9 kg. Eelmisest kuust 3,8 kg kergem. Pole paha. Kuna novembri lõpp ja detsembri algus olid väga töised, siis olin lõpuks tühi nagu sidrun. Energia oli nullis, tuju nullis ja tabasin end taas sööma orgialt. Sisse läks kõik, mis oli söödav.

Detsembri esimese nädala lõpuks oli kaalul taas 92. Teine nädal läks ka samas taktis. Süües kõike ja ohjeldamatult ja ilma trennita. Õnn, et kaal ei muutunud. Kolmandal nädala suutsin end kokku võtta ja alustada taas liikumist.

Nagu tavaks on saanud, siis enamus inimesi teeb veel aasta lõpus plaane ja genereerib lubadusi. Lubadusi uuest aastast heaks hakata. Ka mul on plaanid. Rõhutan, et just plaanid, sest lubadusi ma ei anna. :)

Plaanis on parandada oma tervislikku seisundit ja viia kaal aprilli lõpuks 78 kiloni. Täpselt nii palju kaalusin ma enne Tallinnasse kolimist. Kuna kaal on timmis, siis suudan ka kiirelt liikuda. Plaan on vältida vigastusi ja mais toimuval Hiiumaa MV orienteerumises tuua koju meistritiitel. Hiiumaa meister on ikka hea olla. Unistama peab suurelt :) Tegelikult on plaanis tuua koju kolm kulda. Võtaksin kullad orienteerumise lühirajalt, tavarajalt ja teatest. Teates loodan, et mu paariliseks tuleb Kaarel "Maratonis Rio Olümpiale" Barinov. Temaga paaris olles, on tulnud kaks Hiiumaa meistritiitlit. 2014 aastal me kahjuks starti ei jõudnud, ehk järgmine aasta. Ega see kuldade hankimine eriline meelakkumine ole. Kuuldavasti on ka paljud teised paksukesed treeninguid alustanud ja tõotab tulla põnev aasta tiheda konkurentsiga.

Kutsun kõiki orienteerumishuvilisi Hiiumaale orienteeruma. Hiiumaa Orienteerujate Klubi(HOK) kodulehele peaks varsti tekkima ka 2015 aasta kalender. Siis saate ka oma plaane rihtida ja tore oleks võimalikult palju rahvast Hiiumaa põnevatele orienteerumisradadele meelitada. Viimastel aastatel on see osalejate arv ikka väga nigel olnud.

Kuna 2014 on liikumisaasta, aasta lõpuni ei ole enam palju jäänud, siis võta end kokku ja hakka liikuma!

Dacia Sandero - Auto mis kestab

2013 aasta kevadel sai mul läbi pikk eksirännak kasutatud autode maailmas. Peale ebaõnnestunud valikuid, kus üks auto tossas nagu korsten(Mazda 626) ja teisel purunesid sidur, hooratas, turbo ja mootor(Toyota Rav4), otsustasin teha kannapöörde. Mõtlesin, et aitab jamast! Tahtsin saada autot, mis on täitsa uus, garantiiga ja võimalikult odav.

"Remondirõõm" - Toyota pidi ju kõige töökindlam auto olema?

Ühel lumisel hommikul sain kätte oma uue sõbra -  Dacia Sandero. Auto, mis oli seisnud unustatud proovisõiduautona City Motorsi tagahoovis ja millest polnud isegi müügimeestel aimu. Kuna tegemist oli proovisõiduautoga, siis olid sellel autol kõik lisad ja mugavused, mida Daciasse tol ajal võimalik panna oli. Toon siis välja erilisemad:

Minu autol on kesklukk ja signalisatsioon. Mul on raadio ja salongi valgustus. Esimestes ustes on kõlarid ja taga on kõlarite valmidus. Ees on elektriaknad ja tagaklaasil on soojendus. Kõrvalistuja istet saab reguleerida ja tagumise istme seljatugi käib alla. Mul on isegi udutuled, peeglid ja stanged on kere värvi(vot see on tase). Mul on suured 15 tollised rattad ilukilbiga. Mul on salongis porimatid ja autol on küljes porikummid.

Tekib küsimus, et tavalises muud marki autos on need ju elementaarsed asjad? Jah, aga tavaline Dacia on just ilma nende asjadeta. Ja iga asi maksab oi oi kui palju juurde. Esialgu läksin salongi sooviga, saada kõige odavama ja ilma ühegi lisata masina. Hetk vaikust ja sain kurva uudise. Kui mul pole kohe 7500 eurot välja käia, et auto välja osta, siis pean valima kallima mudeli. Odavaimat mudelit ei saa liisingusse võtta, kuna sel puudub signalisatsioon ja kesklukk. Uksed käivad võtmega ja tagumiste uste lukustamiseks pead ennem seest ise uksed lukku vajutama(Täpselt nagu mu 72 aasta sigulil).

Ja kui ma elementaarsed lisad autole juurde olin küsinud, maksis auto juba 7500 asemel 12000 ning ma loobusin mõneks hetkeks. Päev hiljem jäi City Motorsi kodulehel silma kasutatud autode rubriik ja sealt ma oma auto leidsingi. Läbisõiduks oli 8000 ja autol oli vanust 10 kuud. Garantii kehtis veel 4 aastat või kuni 100000 km.

Selline nägi ta siis algselt välja. Päris sportlik välimus.

Jah, väga paljud naersid mu üle, et sellise auto endale ostsin. Aga mul ei olnud vaja riistapikendust vaid Sõidu Riista punktist A punkti B liikumiseks võimalikult soodsalt. Ja selleks on see auto nagu loodud. Autol puuduvad keerulised lisad, mis võivad katki minna. Auto on suhteliselt ökonoomne(1,2 liitrit ja 52 kw). Autol on piisavalt kõrgust, et läbi pori kimada.

Tööloom on taas oma ülesande täitnud. 

Aeg läks edasi ja otsustasin auto väärtuse säilitamiseks ja natuke ka reklaamiks auto ära kiletada. Porised teed ja tihe oksapesu ei mõju just külgedele kõige paremini. Parima pakkumise kleepimiseks tegi reklaamiagentuur MustMuna. Nende esialgne disain oli väga niru ja pidin ise uue kavandi valmis genereerima. Peale 2 kuust kirja vahetust läks auto kiletusse ja sai endale uue välimuse. Lõpptulemus oli päris edev ja mina olin igaljuhul rahul. 

Täitsa hästi kukkus välja

Peale mõnigast sõitmist avastasin, et kiletamisel on tehtud palju praaki. Osa kohti on lahti ja osa on pandud lappidest kokku. Igaljuhul olin pettunud ja võtsin ühendust kleepijatega. Vestlus on rahulik ja diskusioon edasiviiv. Tunnistati tehtud vigu ja auto sai 2014 aasta sügisel selga uue kuue.

Detsembri alguses täitus autol suur juubel. Spidomeetrile kerisid numbrid 50000. 

Uhke värk! Pidin pildistamiseks isegi seisma jääma.

Tänaseks on see number juba 52000. Tehes kiire arvutuse olen 1,5 aastaga läbi uhanud 44000 km. Ja mida ma olen pidanud sellel autol remontima? Käinud olen kahes hoolduses, kus on vahetud vedelikud ja filtrid. Autol on vahetatud ära üks udutule pirn ja üks rooliots. Kokku on auto hoolduseks kulunud 260 eurot + 2 paari kojamehi ja mõni kanister klaasipesu vedelikku. Garantiid on veel jäänud 2 aastat ja tundub, et tegemist on väärt ostuga. 

Kui keegi tahab odavat ja töökindlat masinat, siis seda autot julgen küll soovitada. Ma ei ole teda just väga mõnusates tingimustes kasutanud, aga siiski on ta mind alati ja kindlalt sihtpunkti viinud. Läbi pori, muda, lume ja jää. Vapralt ja kindlalt!

Motohobi Jõuluseikluse rada planeerimas

Jah, ka kolmel rattal suudab see auto edukalt sõita

NB! Kui sul on peres lapsi rohkem kui kaks ja sa oled ise üle meeter kaheksakümne pikk, siis see auto ei ole sulle. Kui tahad lapse turvatooli lamavasse asendisse panna, siis saad sõita jalad kurgu all. Kui sulle meeldib nii, siis anna minna. Kui ei, siis vali teine auto :)

Appi! Ka mina olen sõltlane. Diagnoosiks Coralis Autoorientalis

Sõitsin õhtul Selverisse piima tooma ja järsku tabasin ennast mõttelt - Ma olen täielik sõltlane.. Ajuvaba, isegi poest piima tuues keerlevad mõtted autoorienteerumise, uute ideede ja tegutsemistuhina ümber. Olgugi, et suus on veel istme maitse päevasest 420 kilomeetrisest ringist - Mäeküla autoorienteerumise punktide maha võtmisest. Olgugi, et ma lubasin, et võtan aja maha ja alustan alles järgmise aasta märtsis. No ei saa, kuidagi ei saa, tahaks teha...

Korraldasin laupäeval Mäekülas Rajaajaja Karikasarja viimase etapi. Pingutasin rajaga natuke üle ja ükski võistkond ei suutnud läbida kogu rada. Distantsi tuli rada maha pannes 204 km ja aega kulus üle 7 tunni. Täpse info saab siit:

Läks vähe lappama... 

Tegelikult olid kõik sõitjad väga tublid ja sellise kehva suusailmaga tehti väga korralikku sõitu. Kuidas kellegil läks saab vaadata siit: http://www.seiklusministeerium.ee/public/tulemused06_12.pdf. Taas olid kõigil osalejatel küljes gps seadmed, et mõõta kiirust ja näha osalejate eksimusi/õnnestumisi arvutiekraanil. Olgu öeldud, et terve võistluse jooksul oli kasutusel kiirusepiirang 70 km/h. Iga ületamine, mis sai fikseeritud, tõi karistuse. Kokku tuli võistluse peale 83 kiiruse ületamist. Neist 33 kuulus ühele ja 32 teisele võistkonnale. Nimesid ei hakka nimetama, aga tulemustest saab seda vaadata :) Kuidas keegi liikus, seda saab vaadata klikkides pildil:

Võistluse algusjärk - Kliki pilti, et näha tervet võistlust

Peale võistlust sai arutatud AO järgmise hooaja teemadel ja autasustasime parimaid(Nii nagu ikka :)). Kell oli 22.30, tõmbasin üritusele joone alla, lõin kõrtsiukse(Mäeküla Kõrts) pauguga kinni ja asusin rada maha võtma. Enne seda sai Gert "autoorienteerumise jumal" Silling kätte Haapsalus metsa jäänud auto esiosa detailid. Kuidas ta pool autot Haapsallu autoorienteerumise rajale jättis? See on müstika, mida peaks lahendama IKS-Vailsi tegelased Mulder ja S-Kalli.

Tõmbasin jalga oma kummikud, ajasin masina soojaks ja tuiskasin rõõmsalt rada maha võtma. Rõõmu jätkus kuni parklast välja keeramiseni. Ilm oli nii udune, teed nii libedad ja taevast sadas midagi väga ebamäärast. Võtsin ära 3 punkti ja loobusin. Sama tempoga jätkates oleks mul hommikuni läinud, arvestades, et raja mahapanek toimus valges ja aega kulus 7,5 tundi. 

Rõõmsa tujuga kihutasin kodu poole, udu oli nii tihe, tuled nii mudased, et tundsin ennast ühe tuntud multifilmi kangelasena.

Jõudsin südaöösel linna ja kruiisisin mõnuga Järvevana teel ja järsku... Oh sa püha püss. 

Sellist ummikut ei näe isegi kella viiese tipptunni ajal. Ligi 20 autot oli pargitud tee pervele ja nende juhid olid Eesti Politsei masinates oma joovet kinnitamas. Olin enese teadmata sattunud aktsiooni "Kõik Puhuvad". Puhusin ka mina kena naispolitseiniku huulikusse(Ikka alkomeetri omasse) ja sain loa jätkata sõitu. Aga, no kuhu sa sõidad kui su ees peatunud 2 autot(Oot-oot enne oli 20, nüüd 2 lisaks = 22?) on taas joobes juhiga ja neid autost välja kistakse. Autod jäävad keset teed ja otsitakse politseinikku, kes need tee pervele pargiks. Peale 15 minutilist seismist ja tasuta kino sain jätkata sõitu.

Kallis eestlane, tahaks esitada sulle küsimuse, mida ilmestab tuntud klipp: 

Nu vot, nüüd jõuan tegelikult selle osani, millega ma seda postitust alustasin. Käisin täna seda rada maha võtmas. Minu arust on see kõige igavam tegevus. Kõik osalejad on rahulolevana(loodetavasti) koju läinud ja sina üksinda võimled seal metsas. Selline kopikas on ees. Istusin tuima näoga auto roolis ja mõtlesin, et vaataks kui kiiresti ma selle raja maha saan võtta. Tegin võistluse iseendaga ja tulemuseks on:

3 tundi kiirem sõit kui rada maha pannes

Ega see võistlus iseendaga nii roosiline ei olnudki. Teed olid ikka jube libedad ja ühes kurvis olev jää koostöös jääl oleva veega viis mu teelt. Tegin kolm spinni ja maandusin taguotsaga(mitte enda vaid masina) madalas kraavis. Sain ise välja ja jätkasin rahulikumas tempos. 

Peale raja mahavõttu sõitsin taas Tallinna poole ja selle tunniga suutsin genereerida nii palju uusi ideid, et süda läks pahaks. Tahaks neid juba rakendada... 

... enne aga pean reedel suuna võtma Viljandisse, et seal panna maha selle aasta viimane autoorienteerumise rada - Motohobi iga-aastane megaprojekt(sellest projektist kirjutan ma juba üsna pea)

10 autot, 6 tundi, 250 km

Kokkuvõtteks võib öelda, et olen haige.. Tänapäeval on väga lihtne endale ise diagnoosi panna. Lähed netti ja vaatad sümptomeid. Minu diagnoosiks on Coralis Autoorientalis(autoorienteerumiste korraldamisest sõltuvuses olev inimene).

Jama jamas kinni - Eesti KÄKIMEISTRID

Jah, elu on üks tore seiklus, kus iga uus päev toob üha uusi ootamatusi. Mõned on head, aga sageli keeratakse sulle kokku paras käkk. Viimane piisk minu karikasse langes Haapsalus autoorienteerumist korraldades. Päev enne võistlust leidsin end olukorrast, kus piduliku bändiga lõpetamise asemel restoranis, pakuti võimalust osaliselt hotelli lobby´s ja osaliselt kuskil kõrvalises (personali)ruumis süüa, parimaid autasustada ja muljeid vahetada. Muide, meil oli kokkuleppe, et täpsustan osalejate lõpliku arvu hiljemalt 5 päeva enne üritust ja esialgu rääkisime osalejatest 100 + rahvast. Kokkulepe oli sõlmitud suuliselt ja 1,5 kuud varem. Päev enne üritust selgus, et kogu hotell on soomlastele välja müüdud ja restorani ning isegi buffee ossa meid kuidagi ei mahuta. Nii tore....

Õnneks tuli viimases hädas appi Cafe Tallinna omanik ja lubas võistluse lõpu teha oma kohvikus Rannarootsi Keskuses. Müts maha mehe ees ja kokkuvõttes võib öelda, et lõpp hea kõik hea. PS! Teenindus ja toitude maitse selles kohvikus on väga kõrgel tasemel ja julgen seda kohta kõigile soovitada. Infot saad: www.cafetallinn.ee

Peale seda jama tabasin ennast mõttelt, et kas tõesti ei saa Eestis partnereid usaldada ja kui pole kirjaliku lepingut, siis sõidetakse sust lihtsalt teerulliga üle? Viskasin pilgu lähiminevikku ja leidsin ennast KÄKKLÄND-ist. Kuna olen juba mõnda aega naisemees, siis heaks näiteks on mu enda pulm, kus "käru keerasid" söögipakkuja ehk moodsas keeles catering(Grillitud köögiviljade asemel vesised külmutatud junnid), peokoht(Järgmisel hommikul pulmalisi sõimates ja raha juurde nõudes. Eriti koomiline oli, et kästi oma prügi ise ära viia) Pühapäeval??? Kuhu????) juuksur(Kokkulepitud pulmasoeng pruudile polnud see, mis olema pidi ja lisaks nõuti poole suuremat summat kui algselt oli kokkulepitud). Aga muidu oli pulm tore :)

Väga mõnusad ja põhjalikult ettevalmistunud "Maanteeröövlid" peatasid me pulmarongi

Teine käkkide laine tuli meelde ühe meeskonnakoolitusega 2013 aasta sügisel, kus kokkulepped taaskord ei maksnud midagi. Situatsioon oli ise järgmine: Soovisin viite 12 inimese telki, mis oleks köetud ja kus sees oleks madratsid. Lisaks soovisin kahte termost kuuma veega. Sain küll mis tahtsin, aga....

Telkide juurde jõudes suitses üks korsten ja termostes loksus külm vesi. 4 jääkülma telki seisid nukrana ja kõigis telkides puudusid madratsid. Oli külm aeg ja klientideks olid enamjaolt naised. Küsimuse peale, et miks 4 telki külmad on, vastati rahuliku südamega, et eks ise kütke. Kel külm, see kütab. Madratsid puuduvad sellepärast, et meil on õppus samal ajal. Hallo?? Aga miks te seda varem ei maininud?? Järsku hakkas õppus??

Nojah, telkide asemel ööbisid osalejad kallis hotellis ja sain hotelliarve 1450-le eurole. Järgmine hommik jätkus koolitus ja kella 9-ks oli tellitud osalejatele 20 jalgratast. Kell oli 9 ja rattaid polnud. Laenutaja ei võtnud telefoni. Kell 11 sain ta lõpuks kätte ja oh üllatust. Ta oli kogemata päevad sassi ajanud ja selle ürituse üldse ära unustanud. Kaks tundi pidid osalejad ilma ratasteta vantsima ja kella 10-ks jõuti poodi, kust hangiti "Sikspäkid" ja sealt edasi oli õudus kuubis. Meeskonnakoolitusest sai skets tuntud Tujurikkuja episoodist, kus purjusujujate koondis basseinis üksteiselt mõõtu võttis. Kes ei tea millest jutt, siis väike mälu värskendus:

Need kaks eelpool toodud näidet on vaid väike osa käkkidest, mis viimasel ajal on kokku keeratud. Kas tõesti ei hooli ettevõtjad oma mainest ja kas on olemas tegijaid, keda võiks usaldada?

JAH on olemas tegijaid, kes hoolivad ja keda võib usaldada. Eestlane, tuntud oma tagasihoidlikusega, ei tõtta eriti kiitma ja häid sõnu ütlema. Sellest on tegelikult väga kahju. Võtan natuke hoogu ja toon täna kaks tõsist tegijat teieni. Need kaks ettevõtet ei ole mind kunagi alt vedanud ja olen saanud alati seda mida tahtnud. Vahel ka viimasel minutil ja peale tööaega, aga siit nad tulevad:

RT AUHINNAD - Ettevõtte, kes mõistab mu soove kinnisilmi ja annab endast alati kõik, et tulemus oleks viimase peal. Kuna mulle karikad eriti ei meeldi, siis olen valinud auhindade materjaliks klaasi. Ja klaasi RT Auhinnad töödelda juba oskab. Selle ettevõtte käest tulevad kõik Seiklusministeeriumi auhinnad. Ja kiiresti tulevad, viimasel hetkel tulevad, alati tulevad! Viimase 4 aasta jooksul pole ma pidanud kordagi pettuma ja ma loodan, et meie koostöö jätkub ka tulevikus. Aitäh Ria ja Ülar. RT Auhinnad koduleht asub: www.auhinnad.ee ja nad ise pesitsevad Tallinna Kesklinnas Rävala 19.

Teostus ja disain - RT Auhinnad 

Teostus ja disan taaskord - RT Auhinnad

Teine ettevõtte keda ma väga kiita tahaks on AFF OÜ. Seda ettevõtet iseloomustavad sõnad väike, töökas, kohusetundlik. Ka sellest ettevõttest olen ma saanud alati seda mida tahan. Lisaks suudavad nad tõelisest s*tast teha päris söödava saia. Ja seda päris mõistliku hinna eest. AFF-st tulevad kõik Seiklusministeeriumi kleepsud. Ka selles ettevõttes toimub mõistmine lennult ja vaja on vaid kaubale järele minna. Ainuke miinus selle ettevõtte juures on suhtlus(vb mõistame üksteist nii hästi, et ka see toimub lennult). Kui ma kavandi saadan, siis ei tea ma kunagi, kas see ka kohale jõudis. Samuti ei tea ma millal kleepsud valmis saavad. Keegi mulle meili vastu ei saada. Kui kokkulepitud päev on käes, siis lähen kohale ja oh imet. Siiamaani olen kõik kleepsud sealt õigeaegselt kätte saanud. Saatsin eelmise nädala lõpus trükki laupäevase Rajaajaja karikasarja viimase etapi kleepsu. Hiljemalt homme peaks selle kätte saama. Eks näis, kas saan. Infot selle kohta, et kas see kohale jõudis, millal valmis saab ja kas sellega aega tegeleda on, pole ma saanud :) Nad lähtuvad vist kõnekäänust: Vähem möla rohkem tööd! AFF-i koduleht asub: www.aff.ee ja nad ise asuvad Tondi Ärikeskuse taga punases putkas.

Kas see kleeps on homseks valmis? Loota võib, et on!

Tahaksin kõigile südamele panna, et kui keegi teeb head tööd, siis kiitke teda. Öelge paar ilusat sõna ja tunnustage ta ponnistusi, sest suvalisi KÄKIMEISTREID on kõik kohad täis! Kommentaarides võid anda märku oma positiivsetest kogemustest ja ka käkimeistritest kellest peaks kaarega mööda käima.

Kuidas hiidlane Tallinnas autoorienteerumisega alustas

Kes või mis on Retro Night Race? Vanad autoorienteerujad juba teavad, et see üritus sunnib hoovi nurgas seisvalt masinalt sambla maha kraapima ja hiired kindalaekast välja toksima. Just, see on orienteerumissari vanadele autodele. Kui vaadata ajas tagasi, siis minu esimene korraldatud võistlus Tallinnas oligi just Retro Night Race stardiga Linnahalli juurest. Aastaks oli siis 2010 ja kuupäevaks kolmas aprill. Rajale läks tol päeval 18 võistkonda ja eks see uus asi oli. Ega mind keegi eriti ei tundnud ja mäletan hästi Automoto foorumi kommentaare antud üritusele. Näiteks üks leebemaid: (On siukse nimega firma olemas? On Joonas Peakorraldaja nimeline isik reaalselt olemas? Millegipärast tekitab perekonnanimi kahtlust?). Eks see Väärtnõu ole jah üks kummaline nimi :p 

Kes tahab selle ürituse teemat lugeda, siis kaevasin selle Automoto foorumi sügavustest välja ja siin see on: http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=32079 

Lugesin ise ka selle teema uuesti läbi. Johhaidii kui palju probleeme võis Hiiumaa mehe Tallinna tulek tekitada. Igaljuhul sai see võistlus ühele poole ja sealt hakkas see sari vaikselt veerema. Samal aastal toimus veel sarja 2 võistlus ja järgmist etappi tuli oodata ligi aasta. 

Aastal 2011 toimus sarja 3. etapp ikka endiselt Tallinnas. Võistlus sai stardi Lasnamäelt ja rada kulges lennujaama ees ja taga. Rajale läks 13 võistkonda ja nende liikumisteid ja punktide läbimistaktikaid saab vaadata siit: http://tracklog.us/event/24/

Samal aastal liikus sari ka esimest korda Hiiumaale. Rajale startis 20 võistkonda ja neist tulemuse sai kirja 18 tiimi.

Retro Night Race 4 Hiiumaal

Sarja 5 ja 6 etapp leidsid aset taaskord Tallinnas. 5 etapi eripäraks oli see, et kõik võistlejad sõitsid sama rada, aga erinevatel aegadel. Peale punkti grupi võtmist pidid osalejad tulema tagasi starti. Nii sõideti 5 erinevat ringi. Kuidas võistlejad rajal hakkama said, seda saad vaadata siit:
http://tracklog.us/event/44/

Retro Night Race 5

Kuuendal etapil tuli osalejatel ragistada kõvasti ajusid. Kaardil oli punkte rohkem kui looduses. Stereogrammidesse olid peidetud numbrid, et kuhu punkti minema ei pea. 

Retro Night Race 6

Aastal 2012 toimus kolm Retro Night Race(7,8,9) Kaks esimest neist toimusid taaskord Tallinnas ja viimane neist lumises Keilas. Keila etapp toimus veel minu sünnipäeval ja kingiks sain kokkujooksnud Toyota mootori. Nice :)


Retro Night Race 7 sai stardi Paljassaare otsast. 4 tunni jooksul tuli leida punkte väga vana kaardi abil. Toon ühe kaarti näiteks. Kokku oli rajal 3 kaarti. 

Retro Night Race 7(Tõelisel Retro kaardil) Kas tunned ära koha?

Retro Night Race 8 toimus Nõmmel ja esimest korda sai võistluse nimi tõlgitud eesti keelde. Retro Õhtu Võiduajamine - Kõlab päris ägedalt.

Retro Night Race 8 

Retro Night Race 9 oli põnev ka selle poolest(lisaks sellele, et ma oma auto mootorist ilma jäin), et stardis saadi kaks kaarti. Ühel oli ainult maastik ja teisel olid vaid punktid. Osalejate esimene ülesanne oli punktid teisele kaardile saada. Asja tegi keeruliseks see, et kaardid olid prinditud 250g paberile ja ei paistnud läbi. Tehnikaid oli mitmeid, aga parim oli vast nööpnõelaga auke torkida. :) Võistlejate liikumisteid saab vaadata koos punktidega kaardiga siit: http://sportrec.navirec.com/ui/#188d2fv

Retro Night Race 9

Aasta 2013-l toimus (st pidi toimuma) neli Retro Night Race-i(10,11,12,13). 10-nes toimus kohe aasta alguses 2. veebruaril ja see võistlus ristiti Savisaare ÖÖralliks. Miks just nii, seda saab lugeda järgnevast blogist: http://spordilinn.blogspot.com/2013/02/savisaare-ooralli.html 

Täpselt kuu pärast kolis Retro Night Race 11 Tartusse. Võistluse tracklogi saab vaadata taaskord siit: http://sportrec.navirec.com/ui/#18in5i0

Retro Night Race 11 Tartus

15. mail toimus taas Retro Night Race Tallinnas Nõmmel. Rada oli märgitud orienteerumiskaartidele ja üks kaardi näidis on siin:

Retro Night Race 12 Tallinnas Nõmmel

13 Retro Night Race pidi toimuma 24 august 2013, kuid võistlusele registreerus vaid 3 võistkonda. Seega jäi 13 võistlus ära. Vältimaks ebaõnne jätsin selle numbri vahele ja sellel aastal alustame Retro Night Race 14-ga.



Seega.......

Aeg on küps, et avada taaskord vanade autode orienteerumissari - Retro Night Race. Sellel aastal on kavas neli osavõistlust. Iga osavõistlus peaks avardama osalejate silmaringi ja olema mingilgi moel hariva suunitlusega. Esimene etapp leiab aset Tallinnas ja seda juba 29. aprillil. Võistluse teemaks on mälestused. Et mäletused ei kustuks, on paljudesse Tallinna kohtadesse paigaldatud erinevaid mälestusmärke ja mälestutahvleid. Tallinnas on neid üle 60 ja võistluse käigus tulebki neist umbes pooled, ehk 30 ülesse leida.

Võistlusala hõlmab kogu Tallinnat ja ürituse kestus on 3 tundi. Võistlusel ei ole kasutusel kaarti, vaid on antud kas foto mälestusmärgist, tekst mälestusmärgilt või mälestusmärgi autor. Tundes ära koha ja leides ülesse mälestusmärgi leiate mälestusmärgi lähedalt või küljest QR koodi, mille peate oma nutitelefoniga sisse skäneerima.

Võistluse start ja kogunemiskoht on Sidepataljoni taga asuva sõjaväekalmistu parkimisplats. Võistlus algab kogunemisega kell 19.00-st ja esimene auto saab rajale kell 20.00. Stardiintervall on 2 minutit. Võistluse lõpp on 23.00-00.00. Kuna kõigil vanatehnika omanikel on nädalavahetused niigi broneeritud siis üritus toimub nädala sees teisipäeva õhtul.

Võistluse starti on oodatud kõik osalejad, kelle istumise all on jõuvanker vanusega 25 ja rohkem aastat. Uuem tehnika võib saada starti korraldaja eriloal. Osalema ootame kuni 30 võistkonda.

Võistlusel tulevad kõikide osalejate külge GPS seadmed. GPS seade peab käima ka igas punktis. Punkte tuleb võtta õiges järjekorras ehk 1-2-3-4 jne. Võistkonna peale on vajalik vähemalt 1 nutitelefoni olemasolu.

Võistluse eemärgiks on tuua kokku vanatehnika omanikud, avardada nende silmaringi ja pakkuda tegusat ajaveetmist õhtuses Tallinnas. Võistlusmonent on sellel üritusel teisejärguline.

Võistlusele saab registreeruda läbi http://www.seiklusministeerium.ee/10593 lehe. Osavõtutasu võistkonnale on 25 eurot. Osalustasu saab tasuda kohapeal sularahas või ülekandega Seiklusministeerium OÜ arvelduarvele Swedbank 221051575334. Selgitusse tuleks lisada võistkonna nimi.

Küsimuste tekkimisel võib kontakteeruda 5226895(Joonas) või kirjutada Joonas@seiklusministeerium.ee 

Tagasivaade 5 linna karikale - Sapikaklubi üldvõit ja tõrv meepotis

Viimati sai siin blogis kajastatud Viie Linna Karika 3. etappi. Aeg on läinud lennates ja vahepeal on toimunud ka neljas ja viies etapp. Sari on saanud endale üldvõitja võistkond VOLREM-i näol ja kaksikvõidu kindlustas Sapikaklubi-le võistkond OK OKAS. 

Sarja võitja VOLREM. Teine koht OK OKAS ja kolmas koht M&M TEAM

Võtan aega ja vaatan tagasi kõigile etappidele. Alustan viimasest, ehk viiendast etapist.

Viimane etapp leidis lõpplahenduse Raplas. Nädal enne võistlust käisin kohapeal ja vaatasin välja punktikohad. Punkti kohti sain kokku 60 ja rajale neist jäi lõpuks 41. Kuna varasemal, nädal varem toimunud Rajaajaja Karikasarja 1. etapil, oli osa tähiseid jalutama läinud ja hiljem tagasi tulnud, siis otsustasin seekord panna võistluse ristsõnasse. Ristsõnasse selles mõttes, et lahenduse leiab punktist kohapealt ja punkt ei saa ära kaduda. NT: Mitu rohelist akent on hoonel? Sõites hoone juurde loed aknad üle ja paned vastuse ristsõnasse. Lihtne ja loogiline.

Kuna kontrollaeg oli 3 tundi, siis eeldasin, et võitja võtab kõik punktid. Plaanisin algelt ristsõna teha keerulisemaks, et punktid ja küsimused oleks suvalises järjekorras. Jõudes punkti, pead töötama läbi terve ristsõna, et saada aimu, mida selles punktis üldse küsitakse. Loobusin sellest mõttest, aga nagu näha, oli see vale otsus. Võitja võistkond suutis raja läbida müstilise 1 tunni ja 7 minutiga. Väga huvitaks selle võistkonna teekond. Kahjuks ei olnud sellel võistkonnal küljes gps träkkerit ja seega jääb see ka saladuseks. 

Rapla etapi I koht: GIRL POWER, II koht TuleMõistusKoju ja III koht OK OKAS ja SKAUT

Jõudes selle etapi võistkondade teekondade juurde tekib teatud kahtlusi. 15 tiimi said endale külge gps träkkeri ja nende teekondi on võimalik näha siit: 

Võistluse teekondi saad näha siit: http://sportrec.navirec.com/ui/#19h9ah1

Üks tähelepanelik võistleja saatis vihje, et vaadates võistkonna teekonda jääb arusaamatuks, et kuidas on võimalik saada ristsõnasse kõik õiged vastused. Otsustasin asju kontrollida ja mängisin maha võistkonna Skaut teekonna. Tuvastasin, et nad on käinud ainult 17 punkti juures. Osadest on suurel kiirusel mööda sõidetud ja pooli punkte pole üldse vaadatud. Kuidas saadi 41 õigest vastust? Kas siin on tunda pettuse lõhna? Kas ja kellega on tehtud koostööd? Otsustage ise. 

Kui võistkond Skaut annab ka oma selgitused, siis annan sellest ka teada.

Kuidas kujunsid lõpptulemused? Seda saate vaadata siit: http://www.seiklusministeerium.ee/public/rapla0309tulemused.pdf

Taas pean tõdema, et võistlustuhinas kaob võistlejatel mõistus. Mitte küll kõigil, aga mõnel siiski. Enne võistlust sai tungivalt rõhutatud, et põllul ja haljasaladel autodega mitte sõita. Aga ikka oli suutnud üks võistkond oma autoga sõita põllul. Mõtlen põldu, mis oli Ohvrikivi juures kaardi üleval servas. 

Kuuldes kaasvõitlejate kommentaare, siis ei peeta miskiks ka märki:

Tuima näoga sõidetakse märgi alt läbi. Mul on ääretult kahju, et võistlejad nii madalale langevad. Hea koha nimel tõmmatakse teistele vesi peale ja sülitatakse korraldaja reeglitele.

Siit ka üleskutse: See võistlus ei ole "ninast veri välja" sõit. Austades teisi austad iseennast. Kas tõesti on mõnus nautida sooritust, mis on tulnud ebaausal teel?

Tuleviks loodan näha ausat mängu! 

Otsused, otsused...

Laupäevasest võistlusest on möödas 2 päeva ja asjad hakkavad vaikselt paika loksuma. Olen langetanud raskeid otsuseid ja teinud valikuid, kus variantideks on: a) sitt lahendus, b) vähem sitem lahendus. Võistluse käigus sai keeratud kokku paras käkk ja tekkis nokk kinni, saba lahti olukord. Postkast on kirjadest punane nii ühest kui teisest vaatenurgast lähtudes ja kõik soovivad saada õigust. Millest käib jutt? Jutt on 26 punktist ja sealt algavast joonorienteerumisest. Kuna 26 punkt oli sattunud kaardile valesti(väga loll juhus, sest rada maha pannes võtsin kodust kogemata vanema kaardi, kus ei olnud viimast parandust peal), siis ei leidnud paljud võistlejad seda punkti. Teine kehv situatsioon tekkis joonorienteerumisega.

Peale rohkeid kõnesid võistkondade poolt(8 tk), kus kirjeldati joonorienteerumise vigu, otsutasime viia punkti 26 sildi, mis ütleb, et joon-o ei ole sõidetav. Nii sai osa võistlejaid info, et pole mõtet sellele joonele minna. Üllatus oli väga suur kui tulid esimesed võistkonnad finishisse ja ütlesid, et oli ikkagi sõidetav. Nüüd oligi tekkinud olukord, kus osa võistlejaid läbis raja ja kulutas aega, teised ei saanud rajale(kuna silt ütles, et pole mõtet minna) ja ei kulutanud aega, samas ei saanud ka punkte(mida oleks võibolla saanud). Tuli vastu võtta otsus, mis kellelegi ikka kahjulik on. Seekord otsustasin tühistada joone ja keegi sellest punkte ei saanud. Kahjuks joon-o läbijatele aega tagasi keerata ei saa, aga positiivse poole pealt saab öelda, et olite tublid. Siin kehtiks mõttetera: ära sitta torgi, muidu läheb haisema. Poleks seda silti sinna punkti viinud, oleks kõigil olnud võrdne võimalus. Järgmine kord olen targem :) Loodetavasti.

Aga nüüd positiivse nurga alt :)

Päev algas meile varakult. Rada hakkasime maha panema kella 11 paiku. Peale 5 tunnist mässamist oli rada maas ja valmis osalejatele naudinguid pakkuma. Kell hakkas saama viis ja jõudes Kumu juurde, ootas meid ees juba esimene võistkond. Võistkond Rush, kes lootis kohapeal end kirja panna. Kuna registreerunud võistkondi oli 40 ja kaarte oli ka 40, siis oli nende lootuseks rajale saada ainult kellegi teise mitte kohale ilmumine. Nende lootus ka täitus, kuna kohale ei jõudnud võistkond Xclubüberfight.

Peale infokoosolekut alustasime startidega ja nii nagu ma kartnud olingi, tekkis tohutu hulk probleeme. Hoiatasin osalejaid meili teel, et palun tehke endale asjad selgeks ja proovige järgi, et kõik asjad toimivad. Siiski oli stardis vähemalt pooltel osalejatel probleeme punktide skäneerimisega. Pärast suurt segadust said võistlejad rajale ja võistlus tundus päris pingeline.

Screenshot GPS jälgimisest. Jälgimise link allpool

Võistlejate esimene ülesanne oli läbida 5-st punktist koosnev rada Paepargis. Sellega said ka kõik võistlejad edukalt hakkama.

Esimene ülesanne: Läbida 5 punkti õiges järjekorras

Edasi võisid võistkonnad läbida punkte vabalt valitud järjekorras. Rajal oli nii fotosid:

Punkti nr 12 võis saada nii kalda pealt kui alt memoriaali juurest

Kui aerofotosid: 

Aerofotod Viimsist(Rajameister Tomi keeras neid veel peegelpilt

Võistlusel oli ka lisaülesandeid, kus osalejatel tuli võtta julgus kokku ja minna maaalla. Maaall tuli osalejatel leida helkuriga tähti. Et asi keerulisem oleks, panime punkrisse sarnaseid tähti(nt kaks E-d, kas C-d). Mõtlesime algul, et ostame ära ühe kodutu ja viime ta punkrisse õlli libistama ning paneme ühe tähe talle kaela. Loobusime siiski sellest ideest, kuna keegi võib selle tagajärjel südameinfarkti saada. Viisime hoopis punkrisse ühe helendava luukere(Mis peale võistlust kaduma läks), aga see ei hirmutanud kedagi. Üldse oli seal maaall päris hubane(Niivõrd kuivõrd põlenud punkris üldse saab olla). Oma osa oli sellest võistlejail, kel palju lampe ja tegid seal ruumid päris valgeks.

Osadele võistkondadele valmistas segadust, see et kas seal punkrite ja maja juures peaks ka QR kood olema. Jah, pidi küll. Kuigi maja juurest oli see qr kood jalutama läinud. Panime selle välisukse külge. Võistluse alguses seda seal enam ei olnud. Samas põnev on see, et 5 võistkonda suutis selle punkti leida. Kust, see jääb mulle arusaamatuks. Igaljuhul ei läinud see punkt arvesse, sest ta ei olnud seal kuhu me ta panime. Ühe punkri ukse eest oli ka tähis minema visatud, aga saime selle tagasi enne esimesi võistlejaid. (Ma ei saa aru, sildi peale on kirjutatud, et ära riku, toimub võistlus! Ikka on kellelgi vaja, mõttetut plast tahvlit näppida ja sellega "nalja" teha)

Võistluse lõpp viis meid Viimsisse ja finish oli plaanitud sellisesse kohta nagu Jussi Õlletuba. Päeval pubist mööda sõites jäi silma, et õhtul esineb Üllar 

Pilt: Elu24 Üllar Jörberg

Hakkasin mõtlema, et kas me sinna pubisse siis ikka mahume? Kontsert on veel täiesti tasuta. Võtsin kõne pubi omanikule ja oh üllatust. Omanik oli päevad sassi ajanud ja arvas, et me võistlus on esmaspäeval. Kiire orgunni järel siiski tekitati meile laud, kus saaksime võistlejaid vastu võtta. Jörpa tuli peale ja rahvast aina kogunes, lõpuks ei jäänud meil muud üle kui kolida õue.

Kuna osa võistlejaid fikseeris punkte qr koodiga, osa kirjutas neid paberile, siis oli finishis liiga palju paberimajandust. Otsustasime, et laseme osalejad koju ja teeme tulemused hiljem teatavaks. Õigesti tegime, sest lõplikud tulemused said kokku alles täna. Saime kinnitust, et qr kood ei sobi nii suurte rahvamassidega võistlusele ja pimedasse aega. Järgmine võistlus peaks toimuma SI kaardiga.

Kuidas kellelgi läks seda saab vaadata siit: http://www.seiklusministeerium.ee/public/tulemused1101.pdf
GPS jälgimise link on saadaval siit: http://sportrec.navirec.com/ui/#199938e
Võistluse legend on saadaval siit: http://www.seiklusministeerium.ee/public/legend1101.pdf

Nüüd aga lisan natuke tõrve meepotti. Ei tahaks uskuda, et võistlejad sellega hakkama said, aga mõte kaldub selles suunas.

Nimelt pühapäeval rada maha võttes olid kadunud helkurtähised nii majast, suurest- kui ka väiksest punkrist. 18 paigaldatud tähisest leidsime ülesse 8. Samuti oli kadunud meie luukere. Tähed punkrites ei tohiks suvalisele inimesele silma eriti hakata. Eriti veel punkri teisel korrusel. Ok, suvaline inimene sattudes ühte punkrisse võib sealt mõne tähe leida, aga et kõigis kolmes, üksteisest suht kaugel asuvates kohtades on sama käekiri. Kahtlane igaljuhul.

Omalt poolt tahan lõpetuseks vabandada kõigi osalejate ees, kes tunnevad, et neile on ülekohut tehtud. Loodan, et segadus tulemustega ja valesti paigaldatud punkt ei võtnud ära orienteerumise isu ja loodan teid kõiki kohata juba järgmisel etapil Viljandis. NB! Etapp toimub 15. veebruaril(Algselt oli kirjas 1. veebruar)